Kui Gerd Kanteri perekond Vana-Vigalasse kolis, olid Gerdi eakaaslased kohalikus põhikoolis juba esimese aasta ära käinud. Sügisel 2. klassi minnes pandi Gerd klassi kõige pikema poisi Gert Laidsaare kõrvale istuma. „Ta oli minu esimene pinginaaber,“ meenutab Laidsaar. „Esialgu vaatasime, et linnapoiss, Tallinnast, ja hakkasime kohe tema senise eluolu kohta uurima.“

Gerd lõi klassi hierarhia sassi. „Spordipäevadel pidin leppima, et nüüd on minu diplomitel üks kriips juures,“ ütleb Kanteri klassivend Aivo Averin. „Kanter tuli ja tegi kõigil aladel puhta töö.“

« Avalehele 0 Kommentaari