Kadrioru staadion oli 1980ndate alguseks haledas seisus ning 1983. aastal algas selle kapitaalremont. Nõukogude ajale tüüpiliselt aastaid veninud tööd said hoopis teise hoo sisse 1985. aastal, sest Üleliiduline Spordikomitee kinnitas järgmise NSVLi – Saksa DV kergejõustiku maavõistluse toimumiskohaks Tallinna. Asjad hakkasid liikuma uues tempos, rahakraanid keerati lahti ning 21.–22. juunil 1986 toimus Kadriorus Eesti kohta pretsedenditul tasemel võistlus. Kummi­asfaldiga jooksuraja asemel paigaldati 630 000 rubla maksnud kvali­teetsem Ukraina päritolu kate ja hangiti moodne inventar.

Jah, Eestis on toimunud ka olümpiaregatt, tõstmise MM ja suu­sa­alade maailmakarika ­etappe, kuid nende alade kandepind on ­palju väiksem. 1986. aastal oli kerge­jõustik maailmas märksa prestiižikam ala ning USA, NSVLi ja Saksa DV sportlaste mõõduvõtte jälgiti pingsalt, tuntud staaride arvult kannatab võrdlust veel vaid mullu Tallinnas toimunud UEFA superkarika mäng.