31.12.2019, 00:25
Leiud ja kaotused teadusilmas 2019. aastal
Teadlaste häält on olnud kuulda rohkem kui kunagi varem.  Inimtekkelise kliimasoojenemise häirekella löömise kõrval tõi 2019. aasta teaduses ka rõõmusõnumeid ja enneolematuid avastusi.
KAE PERRÄ: See tume laik seal keskel on must auk.
Higistav Maa
2019. aasta oli kuum! 2019. aasta august oli kõrgeima keskmise globaalse temperatuuriga kuu Maal. Purunes veel üks „rekord“: viimase 2,5 miljoni aasta jooksul pole Maa atmosfääris olnud nõnda palju süsinikdioksiidi kui praegu. Novembris märkis teadlaskond: „pole märke aeglustumisest, rääkimata [koguste] vähenemisest“.
Kahtlemata on aasta märksõna kliimasoojenemine.
Teadlased üle maailma tagusid suuri trumme: inimkond peab tegutsema, ja kohe! Atmosfääri arutu CO₂-ga nuumamine saab meile hukatuslikuks, ähvardasid nad (mida nad muidugi juba 30 aastat on teadnud). Apokalüptilisele kõnepruugile on vastu kriitikud, kes leiavad, et maailmalõpu kuulutamine toidab hüsteeriat ega aita kaasa lahenduste leidmistele.
