„Mulle meeldis juua. See rahustas mind, ma olin nii õnnelik. Kõik probleemid kadusid. Aga kui hommikul tõusin, siis käed värisesid. Ainuke mõte ei ole mitte see, kuidas läheb su lastel, vaid et millal töö lõpeb ja sa lähed jälle poodi.“

Nii räägib 44aastane Jelena Ivanjuk, Ida-Virumaalt pärit naine, keda vaadates ei tundu, et ta võiks rääkida endast. Klaar jume ja säravvalged hambad ei reeda kuidagi dramaatilist allakäigutreppi, mille ülemisel astmel peibutas meelitavalt helesinine longeropurk.

Liiga õnnelikud päevad

„Meil oli väga hea pere ja mul oli väga hea abikaasa,“ ütleb Kohtla-Järve toidupoe endine vorstileti teenindaja Jelena. Elu üle nuriseda polnud põhjust. Tal oli õnnelik lapsepõlv, 19aastaselt abiellus, aasta hiljem sündis poeg, neli aastat hiljem teine poeg. Pere käis läbi paljud Türgi ja Egiptuse kuurordid.

Avalehele
72 Kommentaari