Kõigepealt tulge sööma!

Istume Tõstamaa uue perearstikeskuse puhketoas. „Võtke karaskit ka,“ pakub Madis Veskimägi.

Kes selle tegi? Doktor Veskimägi ei ütle. Madis ise tegi, sosistab pereõde Urve.

Septembris toimunud ­Perearstide Seltsi aastakonverentsil tekitas Madis Veskimägi 500 kokku tulnud kolleegi seal parasjagu pahameelt, avaldades arvamust, et arstid ei peaks ettevõtjad olema.

Kolleegid perearstid kirjutasid Facebookis teie kohta karme sõnu, pahandasid, et teie avaldused ei mõju hästi perearstide mainele.

Loomulikult ei saa kõik minu mõtted meeldida kõigile. Olen veendunud, et muutes meditsiinikorraldust, saaks olemasoleva rahaga teha märksa paremini.

Teie kolleegid ütlevad teie kohta „lillelaps“ ja „dissident“. Millega te selle ära olete teeninud?

Nad ütlevad, et ma lihtsustan, kui ma Eesti meditsiinist räägin, et nii sinisilmselt ei saa asju vaadata. Et tegelikult olevat kõik hoopis keerulisem.

Mis siis Eesti meditsiini põhiline häda on?

Ei kehti vajaduspõhisus ja mõistuspärasus, vaid äriloogika. Arvatakse, et turg reguleerib kõike. Ma nimetan seda suureks süsteemseks veaks. Kasumi teenimine on küll oluline, aga veelgi olulisem peaks olema see, et inimesed, kes vajavad arstiabi, saaks ravitud.

Miks on järjekorrad eriarsti juurde nii pikad?

Eriarste rahastatakse tükipõhiselt. Eriarstid, erakorralise meditsiini osakonnad ja kiirabi on üle koormatud, sest nad peavad tegelema perearstide tööga. Uuringud on näidanud, et 2/3 nende tööst oleks sama hästi tehtav perearstikeskuses.

Miks perearstid neid patsiente ei ravi?

Perearste rahastatakse pearahapõhiselt. Perearstil on veidi mugavam kirjutada saatekiri.

Avalehele
24 Kommentaari