REBASEGA SEENELE! | "Vana valge mees kardab oma tuleviku pärast. Kui ei suudeta kohaneda, jõutaksegi tagasi kolhoosi nimega Eesti"

Meediaekspert Raul Rebasel (66) on käed-jalad tegemist täis. Kui ta parasjagu loengut ei pea või raamatut ei kirjuta, avastab ta Pandivere metsades koos naise Epuga uusi seenekohti.

Istume Raul Rebase maakodus Triigis, viis kilomeetrit Väike-Maarjast, hubasel muruplatsil päikesevarju all, taustal lopsakad elulõngad. Köögis askeldab Rauli abikaasa Epp, kes paigutab purkidesse tohutut võiseenesaaki, mis Rebased viimastel päevadel on metsast korjanud.

Kuidas sinust nii suur seenespetsialist sai?

See on naljakas tõesti. Räägi „Ringvaate“ saates poolteist minutit seentest, ja juba peetakse sind asjatundjaks. Juba võeti ühendust Häädemeestest ja küsiti, kus seal head seenekohad võiks olla. Tõesti ei tea, tean ainult oma kanti.

Miks sa metsas käid?

Füsioloogiliste vajadustega seenekorjamisel minu jaoks seost ei ole. Seenekorjamine on puhtalt sotsiaalse suhtlemise vorm. Ja seda oleme Epuga harrastanud juba 45 aastat. Aga mõtle, kui mina oleks kirglik jahimees ja tema kirglik seenekorjaja. Mis sellest siis tuleks?