Kes sõjaväes koos teeninud või lausa rindel käinud, teavad, et kamraadid, kellega koos seal sõdurisuppi söödud ja kaevikumudas roomatud, jäävad eluks ajaks üksteise jaoks erilisteks. Ettevõtja, kunagine majandusministeeriumi IT-asekantsler, e-residentsuse üks arhitekte Taavi Kotka põdes nooruses verevähki. Sellel rindel võitles ta koos palatikaaslase Argo Aonurmega, kellest kujuneski tema eriline sõber. Isegi poliitilised erimeelsused, mis justkui Eesti ühiskonda lõhestama kipuvad, ei sega. Need on ju tegelikult tühised, kui võrrelda tõeliselt oluliste asjadega. Ekspress palus kahel sõbral 20 aasta tagust heitlust elu eest meenutada.
Argo on Pärnu poiss, Taavi Kilingi-Nõmmelt. Enne elumuutvat 1999. aastat olid mõlemal umbes 20aastasel noormehel omad tegemised ja unistused.
Pärnu Koidula Gümnaasiumi lõpetanud Argo siirdus Tartusse metsandust õppima. „Isa sai tagasi vanaisa vanad talumaad, seal sai saetud ja „puitu nuusutatud“. Looduses olemine meeldis mulle väga,“ räägib Argo.
Kooli kõrvalt töötas pikk turske Argo turvamehena. Alguses valvas lihtsamaid objekte, hiljem pidas korda Atlantise ööklubis.
Taavi oli varakult kõva käsi IT-s. Nohik, nagu ise ütleb. Ta lõpetas Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning asus ülikooli informaatikat õppima, samal ajal töötas programmeerijana firmas, mis ehitas noorele Eestile rahvastikuregistrit.
„Olin ka kõva kossumees. Käisin viis korda nädalas jõusaalis. Kaalusin umbes sama palju nagu täna – 92-93 kilogrammi – kuid mul polnud grammigi rasva, biitseps oli ikka korralik!“ räägib Taavi.
Mõlemad noormehed ei suitsetanud ega tarbinud alkoholi.
