Teie kolleegid Loughborough’ ülikoolist koostavad regulaarselt maailma linnade edetabelit, jagades linnad alfa-, beeta- ja gammalinnadeks. Kõige kõvemateks alfalinnadeks loevad nad Londonit ja New Yorki, Tallinn on aga gammalinn, ehkki aastal 2016 paigutati Tallinn korraks beeta-kategooriasse. Kuidas tuleks seda tõlgendada?

Põhiline mõõdik, mida selle edetabeli koostajad kasutavad, on see, kui suur on ühe või teise linna roll rahvusvahelises majanduses ja eriti nüüdisaegsete teenustega seotud valdkondades, nagu pangandus, äriteenused, audiitorteenused, reklaamiteenused.

Need linnad, kus on rohkem ettevõtete peakortereid või regionaalseid peakortereid, saavad kõrgema kaalu. Ja linnad, kus on tavaline kontor, saavad vähem punkte. Klassifikatsioonist tuleb välja, et maailmalinnade tipus on London ja New York, edasi tulevad Shanghai, Pariis, Hongkong, Tokyo. Tasapisi jõuame beetalinnade tasandini, kus on peakorterite osakaal väiksem, aga regionaalse tugeva keskuse roll on oluline, nagu näiteks Helsingis. Gammalinnades pole enam väga palju ka regionaalseid kontoreid, on riigi enda tasemel ettevõtete peakontorid. Eks rahvaarv mängib ka rolli. See, et Tallinn pole kõrgel kohal, on seotud ka väikese rahvaarvuga.

Avalehele
228 Kommentaari