Võidutöö printsiipe kommenteerib arhitekt Ott Kadarik: "Konkursiala asub Tartu linna idaosas, Emajõe ürgoru serval Annelinna modernistlike planeerimispõhimõtete järgi välja ehitatud paneelelamurajoonide kaguosa mõttelisel pikendusel. Konkursiala reljeef langeb tuntavalt Emajõe suunas. Tugeva reljeefiga maastikule on hoonestus kavandatud selliselt, et uute majade kõrgus tuleneb maapinna laskumisest. Planeeringuala on jaotatud erisuuruste kruntidega. Erinev krundi suurus ning varieeruv korruselisus loovad võimaluse projekteerida väga erineva iseloomuga elamuid. Alal on võimalikud nii kortermajad, ridamajad kui ka paarismajad ning nende tüpoloogilised edasiarendused."

Siiski otsustati, et ideekonkursi põhjal detailplaneeringut Kosmosel teha ei lasta. Noored edukad arhitektid on väga pettunud. Kuna praeguse majandusliku tõusu ajal on tööd palju, siis on neil tunne, et nad on taas mõttetult aega raisanud. "See on väga sarnane juhtum Tallinna Mustjõe ala arhitektuurivõistlusega, mille tulemused läksid ka vett vedama," tõdevad nad.

"Nende tehtud hinnapakkumine ei mahtunud eelarve raamidesse," räägib linnaplaneerimist kureeriv Tartu abilinnapea Anto Ili. Raha raisatud tema arust küll ei ole: "Seda sorti konkursside tulemused ei teostu tavaliselt üks ühele. Nende eesmärgiks on tuua linna värsket mõtet." Ili arvates on linnavalitsus käitunud igati korrektselt, valides detailplaneeringut tegema odavama pakkumise teinud projekteerimisega tegeleva aktsiaseltsi K & H (aktsionärideks Toomas Heinloo, Ilmar Kokk). Ettevõte koostab näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni jt ehitusprojekte, märgitakse kodulehel. Nüüd siis magus tellimus Tartu Linnavalitsuselt.

Kuna arhitektuurivõistlusi ei rahasta tavaliselt mitte ainult kohalik omavalitsus, vaid ka Eesti Kultuurkapital, siis võiks ju küsida, kas raha ja aega ei ole siiski ilmaasjata kulutatud. Kommenteerib linnaarhitekt Tiit Sild: "Minu eesmärk linnaarhitektina on, et ideed realiseeruks, see, kes planeerib, on iseküsimus. Loomulikult olen ma seda meelt, et töö tellimine konkursi võitjatelt tagab parema kvaliteedi." Muide, arhitektuuriringkondades on mõtiskletud ka selle üle, et kas ei peaks mitte hakkama juhtudel, kui korraldajad võistlustetulemusi ei arvesta, neilt nõudma kultuurkapitali stipendiumi (tavaliselt läheb I kohale) suuruse summa tagasimaksmist.

Arhitektide Liidu esimees Ülar Mark leiab, et ilmselt oli tegu korraldajate poolse veaga võistluse tingimustes, et detailplaneeringu maksumus tuli neile üllatusena. Tema arvates peaks kindlasti jätkama samade autoritega. Põhjendus on tal tegelikult sama mis abilinnapeal: "Ideevõistluse tulemus pole valmis projekt," ning parafraseerides klassikut, "aga jumal pidi elutsema just detailides." Mark ütleb, et kuigi võistlustööd ostis linnavalitsus, on projekti autoreil alles idee autorsus: "Neil on õigus mitte lasta seda kasutada."

Mõisavahe piirkonna ajaloost

Anne I ja II mikrorajooni rajamise ajal laius konkursialal viljapõld. Praeguseks on maalapp olnud söödis ligi 20 aastat, kuivenduskraavid on kasvanud umbe ning võimust on võtnud paju-, kase- ja lepavõsa. Ehitusbuumi jäänukina läbib piirkonda poolik tehnovõrkude tunnel, mille ümbruse suured põnevad betoonkünkad on olnud mängupaigaks paljudele Annelinna lastele. Ala kasutatakse suvel ka päevitamiseks ning piknikupidamiseks, talvel suusatamiseks.

Pärast Annelinna paneelelamurajoonide väljaehitamise algust ja maaviljelusperioodi lõppu muutus konkursiala liigniiskeks, kuna puudus rohket pinnasevett tarbinud haljastus. Looduslikust kallakust tingituna leidus luhal nii kuivemaid kui märjemaid piirkondi. Aegamööda kujunes alast liigirohke niidupealne, kus kasvasid maasikad, käpalised, karikakrad, tõrvalilled, mesikad.

(Väljavõte võistlustingimustest.)