100 päeva presidendile
Pärast Briti kuninganna Elizabeth II lahkumist võttis üks mu kolleeg president Toomas Hendrik Ilvese vähem kui kuuajalise ametiaja kokku järgmise tõdemusega: Ilves rüütlistub.
Karmid hinnangud on kiired tulema - siit ja sealt kostab hääli, et presidendi esimesed esinemised on olnud tuimad ja sõnavõtud kiretud. Et riigipead on tema uues rollis tabanud tõeline rambipalavik nagu algajat näitlejat. Miks muidu takerdub keel ja lonkab eesti keele grammatika. Säravast vabamõtlejast on ettekirjutatud stsenaariumi täites äkki saanud igav ja kohmetu vanamees.
Hullem lugu on presidendipaari üldise imagoga. Kui Ekspress mõne nädala eest Evelin Ilvesest persooniloo tegi, põhjustas šaržist Aivar Juhansoni sinna juurde joonistatud pilt toimetuse naispere hulgas parajat nördimust - liiga paks, liiga kandiline, liiga tädi. Noh, härra Juhanson on maamees, eluaeg hobuste kõrval elanud ja aastaid inimestele suuri ninasid ja lotendavaid kõrvu joonistanud. Väike pliiatsivääratus anti talle toimetuses andeks ning loodetavasti tegi seda ka esileedi.
Läinud nädalal kogus delfi uudis "Evelin Ilvese riietus oli katastroof?" üle 1700 kommentaari. Kõik pidasid järsku vajalikuks midagi öelda. Lappasin mõned leheküljed läbi ja võin öelda, et laias laastus jaguneb rahva arvamus kolmeks: Evelini poolt, Evelini vastu ja "ärge irisege".
Aga. Selge on see, et presidendipaar tunneb end oma uues rollis ebamugavalt. Olgu üks tulnud Euroopa südamest ja teine metsade vahelt taluõuelt. Olgu meil ainult sutsu üle miljoni elaniku ja paremal juhul paarsada tuhat televaatajat. Kohmetus avalikkuse tähelepanu all on silmaga näha. Seda enam, et rahva ja meedia ootus on pärast "valgete" võitu kõrgele kruvitud. Selgub, et presidendiks olemise kunst polegi niisama lihtne. Ja moodne aeg ei tähenda ainult sisu, vaid väärtustab üha enam vormi ja kombeid.
Eestis on kombeks, et uuele valitsusele antakse n-ö sisseelamiseks sada kriitikavaba päeva. Opositsioon väga ei nääguta ja ajakirjandus hoiab end vaos.
Ehk kuluks see ära ka presidendi puhul. Selle aja jooksul võiks riigipea perekond rahulikult Kadriorgu ümber kolida ja sisse elada, et oleks kõigile näha. Härrale-prouale presidendile ei teeks paha Hillar Palametsalt väike retoorikakursus võtta, dr Adik Levinilt veregrupidieet või fitnessitreener tellida. Vajadusel ka uus rätsep palgata. See pole sugugi häbiasi!
