14 aastat ja hallid juuksed kukepildi vastu
Kümme aastat Eesti keskpanka juhtinud Vahur Kraft on reedel viimast päeva tööl.
Ka oma viimasel töönädalal ei lase ta end lõdvaks, on range ja reserveeritud: kaelas siidine lips, rinnataskus sellega harmoneeruv rätt, selg jäigalt sirge ja hääl kumedalt kõmisev. Ta ei hoia kokku sõnu, loetledes 14 aastaga keskpangas korda saadetut: rahareform, rahandussüsteemi restruktureerimine, Eesti Panga liitumine Euroopa keskpankade süsteemiga, välispankade tulek Eesti turule. Seda “õnnelikku aega” jääb meenutama 300 lehekülge kronoloogiat ja hallid juuksed.
Kuigi Krafti on alati peetud konservatiivse joone ajajaks ja majandusbuumi üle vaimustunute innu jahutajaks, ei taha ta mustadest stsenaariumitest rääkida. “Ei ole vaja pidevalt hirme kultiveerida, vaid inimesi teavitada!” Nii polevat Eesti Pank kunagi olnud laenamise vastu, vaid kutsunud inimesi üles pikema aja peale ette mõtlema, kas nad on ka paarikümne aasta pärast võimelised oma laene tagasi maksma.
Kõik eduka pangandusreformi viljad – olgu need odavad laenuintressid, kiiresti käivad arveldused või elektrooniline pangandus – tunduvad nii loomulikud, et neist palju ei räägita. “Ise oleme eneste suhtes hästi kriitilised, aga kui laias maailmas ringi käia, siis meid ikka teatakse,” teab palju reisinud Kraft.
Nii ongi rohkem 13 aastat tagasi Venemaa Välismajanduspangas külmutatud Eesti ettevõtete arvetest. Hiljem palju kära tekitanud Eesti Pangas koostatud registrit ehk VEB-fondi nimetab Kraft “vaid üheks väikeseks hetkeks oma pikas karjääriks, omariikluse ja oma rahale ülemineku jäänukiks”.
“Fondis on kinni umbes kümne tänaseks likvideeritud riikliku aktsiaseltsi rahad – see ei puuduta kedagi,” väidab Kraft. Suurem osa ettevõtteid on liiati sealt oma raha juba kätte saanud, teised oma nõuded edasi müünud.
Kraft näeb probleemi lahendust Eesti-Vene majandusläbirääkimistes. Kuigi Eestil on Venemaale teisigi majanduslikke ja rahalisi pretensioone (näiteks rahareformi käigus Venemaale jäänud hoiused), pole seni plaanidest kaugemale jõutud. Kraft oleks kindlasti valmis vajadusel neil läbirääkimistel kaasa lööma.
Läbirääkimistel riigikogu põhiseaduskomisjonis tehti ettepanek see register kinni panna, kuid on siiani alles, sest “ebameeldivate asjadega ei taha keegi tegelda”.
Teine veidi vähem ebameeldiv asi aga ei anna oodata. Nimelt selgitustöö, kas ja kui palju eurole üleminek Eestis elu kallimaks teeb. “Tuleb rääkida tädi Maali ja onu Volliga ja nendele selgitada, miks eurole üleminek on hea ja mis see võib kaasa tuua. Ega seda, pagan võtaks, ei saa ju euro süüks panna, et meil näiteks elektrienergia hinnad tõusevad,” seletab Kraft.
“Okast hinges ei ole,” lisab ta, kuigi euro kasutuselevõtu ettevalmistustöö vilju maitseb juba järgmine pangajuht Andres Lipstok.
Kraft on üks kauem ametis olnud “uue Euroopa” pangajuhte. Temaga ühel pulgal on endine Läti keskpanga president Einars Repše. 30aastaselt kõrgele ametipostile asunud Repše asutas pärast kümneaastast pangakarjääri oma partei Uus Aeg ning pidas veidi üle aasta vastu peaministrina.
“Tavaliselt minnakse keskpangandusest pensionile, aga minule on antud uus võimalus 44aastasena midagi veel uut ja huvitavat teha ja see on väga inspireeriv,” ütleb lahkuv pangajuht oma tulevaste väljakutsete kohta, olgu uueks ametiks kolumnist, poliitik, eraettevõtja või miski muu.
Koos Kraftiga kolib Eesti Panga peahoonest välja seal mitu kuud rippunud tema kunstitööde näitus. Ühe pildi jätab ehk endast mälestuseks Estonia puiestee majja. Kingiks läheb ilmselt ka Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet’ portree, modellile endale.
