2265. aastal hakkavad varblased maltsapalavikku levitama!
EESTI LOODUS AASTAL 2263 Priiuse põlistumise päeval, 27. märtsil kuulutas kaitseministeerium koos haridus- ja teadusministeeriumiga välja konkursi, et teada saada, millisena näevad lapsed tuleviku Eestit. Auhinnad on nüüd jagatud ning žürii liige Madis Jürgen esitleb oma lemmiku, Tartu Kivilinna gümnaasiumi tüdruku Laura Lehtme kirjatööd.
Minu tuleviku Eesti
250 aastat edasi ehk aastal 2263 surevad mujal maailmas jääkarud ja viimased on Tallinna loomaaias. Jääkarud hoorenoe ja Plista on pideva jälgimise all. Tuhanded turistid tahavad näha ja pildistada viimaseid jääkarusid. Hoorenoel ja Plistal õnnestub saada kolm väikest kutsikat. Vanim tüdruk on Lõpp, poiss on Viimane ja väiksem tüdruk ristiti Maailmaks. Lõpp müüakse maha Gröönimaale ja Viimane ning Maailm on kohustatud paarituma, suuremateks saades. Mõne aja pärast ehk aastal 2281 on jälle kõik kohad jääkarusid täis.
170 aastat edasi ja aastal 2451 surevad Eestis välja metskitsed, sest nende nahk on väga hinnatud ja paljude stilistide arust lahe. Metskitsi ei õnnestugi Eestisse tuua. Alles viie aasta pärast, kui üks metsavaht Valgast oli näinud neid oma metsas, saadakse teada, et metskitsed on vabatahtlikult tulnud Lätist Eestisse.
Aastal 2464 jäävad Eestis orhideed väga haruldaseks. Nähtud on põhiliselt püramiidjat koerkäppa, arukäppa ja lõhnavat käoraamatut. Enamik varasematest orhideeliikidest jäävad looduskaitse alla. 2471 leiutas Grete Orav tõhusa orhideeväetise, mis toob tagasi kümmekond orhideeliiki. Nende hulgas täpiline sõrmkäpp ja kärbesõis.
Aastal 2579 levib huntide seas haruldane haigus. Teadlased nimetavad seda kollase kassi tõveks. Seetõttu tulevad paljudele huntidele selja peale paljad triibud ja neil on ebamugav sügelus. Aastal 2581 leitakse aine, mis huntide sügelust vähendab. Seda süstitakse üle 500 hundile, kellel seejärel haigus kaob.
Aastal 2611 hakkavad Eestis käima flamingod. Nad on täielikult muutunud, et käia Eestis suve nautimas. Nende sulekate on palju paksem, et flamingodel poleks külm ja nende jalad ei ole enam nii tundlikud ja hellad. Flamingod jäävadki vist nüüd suviti Eestis käima ja see meeldib väga loodusfotograafidele.
Aastal 2687 avastatakse uus tamme liik. Selle nimeks saab Marioni tamm, sest just Marion Süsik avastab selle liigi. Marioni tamme lehed on teistsuguse koostisega kui harilikul tammel. Marioni tamme tõrud on tumemustad ja sisaldavad mürgist ainet, millel on raviomadused. Sellega saab ravida liigesepõletikku.
Aastal 2728 leitakse Eestis veider putukas. Peale pikemat uurimist tuleb välja, et see on soomusmardikas, kes toodi kuidagi Eestisse. Soomusmardikat pole mõtet ära hävitada ega minema ajada. Parem oleks lasta tal Eestis elada. Aastal 2730 kadusid soomusmardikad Eestist.
Aastal 2842 teevad sääriksääsed suure pöörde ja hakkavad inimeste verd imema. See kohutab tavalisi eestlasi ja nad ostavad väga suurtes kogustes sääsemürki. Selle pöörde tulemus on see, et sääsed surevad enamjaolt välja ja selle üle on kõigil hea meel. Järgmisel aastal olid aga sääsed tagasi ja kõik läks vana viisi.
2955. aastal levib varblaste kaudu maltsapalavik, mille teadlased just avastasid. Soovitatav pole varblastele, kes käituvad imelikult, väga ligidale minna ja parem oleks üldse eemale hoida. Maltsapalaviku vastu saab vaktsineerida. Aastal 2956 ei leitud enam ühtegi maltsapalavikuga varblast. Maltsapalavikku arvatavasti enam Eestis esile ei tule.
Laura Lehtme, 11 a
Noorte ja laste joonistus-, video- ja kirjandivõistluse “Minu tuleviku Eesti” teisi äramärgitud töid saab vaadata aadressilt http://www.kaitseministeerium.ee/et/loomevoistlus
