9. mai vandenõu

Kas pronksiöö mässajad plaanisid 9. maiks 2007 Tallinnas suurt väljaastumist, mis oleks viinud valitsuse vahetu­miseni?

Kolm aastat pärast pronksiööd ei tea me ikka veel, mis neil päevil toimus.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul oli valitsus teadlik 9. maiks 2007 kavandatud vastuhakust.

“Põhimõtteliselt oli meil piisavalt informatsiooni, et mitte loota, et 9. mai Tõnismäel möödub pelgalt lõbusate karmoškahelide saatel,” rääkis Ansip riigikogus pärast rahutusi.

Peaministri versiooni kohaselt haaras valitsus vandenõulaste ohjamiseks initsiatiivi. Kaitseministeerium alustas Tõnismäele maetud punaarmeelaste säilmete väljakaevamist juba 26. aprillil.

Puhkenud massirahutustes sai üks inimene surma. Kuju teisaldamine ja kahjude hüvitamine läks riigile maksma ligi sada miljonit krooni.

Lang: retside mäss Justiitsminister Rein Lang rääkis 9. mai vandenõust kohtumisel Viljandi ettevõtjatega, mida kajastas ajaleht Sakala.

Lang jutustas, et rahutusteks valmistuti pikka aega. Eesmärk oli muuta olukord pealinnas nii hulluks, et see viiks valitsuse tagasiastumiseni.

“Kujutlege, et Tallinna kesklinnas on ennast kaheks või kolmeks päevaks kindlustanud retsidiivne relvastatud seltskond. Inimestel ei ole turvaline ning toimub tohutu rüüstamine. Tänavatele oleks tulnud omaalgatuslikud rühmad ja noortejõugud. Sellises olukorras valitsus demokraatlikul maal kaua ei püsi.”

Langi hinnangul osutas rahutuste varasem puhkemine Eestile teene: 9. mai korratused jäid ära.

“Suur osa organisaatoritest ja lüliülematest oli selleks ajaks juba trellide taga või kahtlustatavaks tunnistatud,” kiitis Lang.

Enamat ei ole poliitikud 9. mai vandenõust rääkinud. Ansipi arvates ei saagi rääkida, sest julgeoleku­asutuste analüüsid on salajased.

Info puudumist on kasutanud ära keskerakondlased, seades Ansipi versiooni kahtluse alla. Riigikogu liige Olga Sõtnik on süüdistanud valitsust valetamises.

Keegi Juri pakub maadlejaid

Vähemalt üks plaan oli 9. maiks 2007 olemas. Kaitsepolitsei leidis selle pronkssõduri fännide liikumise Notšnoi Dozori liidrite hulka kuulunud Dmitri Klenski arvutist.

Ligi 50 punktist koosnev loend pakkus uurijatele suurt huvi. Sellest paberist sai Klenski ja tema kolme kaaslase vastu peamisi asitõendeid.

Plaan ise jätab segase mulje. Miks oli vaja Metsakalmistule maetud Rüütliristi kavaleri Alfons Rebase fotot? Kuidas pidi toimuma vene naiste kohtumine nende ideoloogilise vastase Jüri ­Liimiga? Kas Liimile oleks antud kere peale või sooviti temaga leida ühist keelt?

Kohtus väitis Klenski, et konkreetse plaani asemel oli tegemist Notšnoi Dozori koosolekul peetud arutelu kokkuvõttega.

Seda kinnitas ka Notš­noi Dozori liige ­Larissa Neštšadimova. Plaani kohaselt pidi ta avaldama internetis pronkssõduriga sobiva luuletuse. Naine pidas seda algul naljaks: “Siis solvusin, et mulle oli usaldatud nii vähe.”

Plaan nägi ette tööd gümnaasiumiõpilastega. Tunnistajate väitel toimus Notšnoi Dozoris vaidlus, kas kaasata noori lendlehti levitama, ning paljud olid selle vastu. Ka riigiprokurör Triin Bergmann möönis kohtus, et otseseid tõendeid laste värbamise kohta ei ole.

Vastuolusid Notšnoi Dozoris tõendavad kohtualuse Maksim Reva kommentaarid, mis moodustasid osa süüdistuse tõenditest. Ta laitis mõtet piketist Rootsi saatkonna ees, kuna kuningas Carl XVI Gustafi jahiretkel Eestisse polnud pronkssõduriga midagi ühist.

Samuti soovitas Reva 9. mail vältida poliitreklaamiga provokatsioone ning loobuda Vene saadiku ja VIP-tegelaste kutsumisest Tõnismäele lilli tooma. “Minek mälestusmärgi juurde on igaühe isiklik asi,” põhjendas ta.

Küll kutsus Reva osalema Jüri Liimi pronkssõduri-vastasel miitingul, õnnitlema eesti rahvuslast võidupühal ja soovima talle pikka iga. “Uppugu ta hääl meie heakskiitvates hüüetes,” õpetas Reva. “Mitte mingit agressiooni, ainult heatahtlikkus ja lilled, palju lilli.”

See vägivallatu tsitaat oli üks mitmest omasugusest, mida Tallinna ringkonnakohus tõlgendas asitõendite hindamisel Reva kasuks.

Kohtunikel Paavo Randmal, Ivi Keskülal ja Julia ­Katškovskajal

oli selge, et kohtualused tahtsid tuua rahva tänavatele ebaseaduslikult meelt avaldama. Kas ka laamendama? Selle kohta nad süüdistusmaterjalist kinnitust ei leidnud.

Tõsi, juba 2006 oli keegi Juri arvanud Notšnoi Dozori nõupidamisel, et pole vaja karta olla ekstremist. Juri soovitas kaasata pronkssõduri kaitseks maadlejaid ja poksijaid. Kes see mees oli? Kas sportlasi koguti või mitte? Neile küsimustele kohtunikud vastust ei saanud.

“Pihl saab peaministri koha”

Kapo kuulas Notšnoi Dozori liidreid pealt nii enne rahutusi kui ka sündmuste ajal. Jälitamine andis nende ihadest põhjaliku ülevaate.

Dmitri Linter pani märatsejatele suuri lootusi. “Tuleb suur, väga suur poliitilise eliidi vahetus,” ennustas mees. Samas kurtis ta, et ei saa eriti hästi aru, “kuidas hakkab situatsioon arenema”.

Maardu poliitik Andrei ­Zarenkov oletas, et kapol on plaan viia olukord Eestis “marasmini ja siis Ansip maha võtta. Pihl saab peaministri koha ja ongi kõik.”

Kohtunike hinnangul oli valitsuse poliitikat halvustavate telefonikõnede kujul tegemist omavaheliste jutuajamistega. Massi vägivallatsemisele neil mõju ei olnud. Seetõttu mõistis kohus Notšnoi Dozori liidrid aprillirahutuste korraldamise süüdistuses mais 2009 õigeks.

Ekspress ei tea, mis on kirjas peaminister Ansipi käsutuses olevates valitsuse salajastes analüüsides. Kui kapo jälitas Klenskit ja tema seltsimehi piisava põhjalikkusega, siis ei oleks tohtinud ükski nende samm saladusse jääda.

Võib-olla tõesti leidub Ansipile tehtud ettekannetes 9. mai kohta karme fakte, poksijatest lüliülemate nimekirju ja paljaks röövitavate kaupluste loetelusid. Kui see nii on, siis miks pagana pärast ei esitanud Eesti riik neid Notšnoi Dozori liidrite kohtuprotsessil süüdistuse asitõendina?

AVALDATAKSE ESIMEST KORDA!
Mis pidi toimuma 9. mail 2007?

Katkeid kaitsepolitsei poolt Dmitri Klenski arvutist leitud Notšnoi Dozori tegevuskavast aprill-mai 2007.

1. Kiri Vene saadikule, paluda artiste ja VIP-persoone viia lilli Tõnismäele.

2. Notšnoi Dozori kohtumine sõjaveteranidega.

3. Pöördumine siseministri poole palvega keelata Jüri Liimi pikett.

4. Pöördumine Vene meedia poole palvega kiirendada Tõnismäele maetud sõjaväelaste sugulaste otsinguid.

5. Pikett Rootsi saatkonna ees seoses Rootsi kuninga kutsumisega Eestisse jahile.

6. Pikett Kadriorus.

7. Avaldus keeldumise kohta viia Vene kultuurikeskuses läbi Notšnoi Dozori surnud ­eestvedaja Vladimir Studenetski mälestuskontsert.

8. Avaldada internetiportaalis temaatiline luuletus.

9. Alfons Rebase foto Metsakalmistul.

10. Eesti SS-laste mälestussammaste fotod Jõhvis, Sinimäel ja Tallinnas Maarjamäel.

11. Pikett USA saatkonna juures palvega kaitsta mälestussammast pronkssõdurile, kes võitles Hitleri-vastases koalitsioonis.

12. Visiidid Hitleri-vastase koalitsiooni riikide saatkondadesse.

13. Pöördumine Euroopa Liidu veteranide organisatsioonide poole inglise keeles.

14. Viia plakatid pronkssõduriga Narva, Jõhvi, Kohtla-Järvele, Tartusse, Pärnusse.

15. Lendlehtede trükkimine ja levitamine.

16. Massiüritus 1. mail.

17. Kui Tõnismägi piiratakse lindi või aiaga, siis pikett Maarjamäel okkalise pärjaga.

18. Notšnoi Dozori naiste kohtumine Jüri Liimiga.

19. Avaldada ajalehtedes regulaarselt Notšnoi Dozori pangaarve number.

20. Küsida Saksa saatkonnalt, mis sai kantsler Merkelile saadetud kirjast.

21. Allkirjade kogumine pronkssõduri kaitseks.

22. Georgi lindid.

23. Kirjad, luuletused, ettepanekud internetis.

24. Teha 9. maiks Notšnoi Dozori embleem, kleepsud, märgid.

25. Töö gümnaasiumide õpilastega.

26. Notšnoi Dozori valvekorrad 8. ja 9. mail. Kooskõlastus politseiga.

27. Järelepärimine siseministeeriumisse, miks ei ole ära keelatud Jüri Liimi piketti.

28. Avaldus eri ajastute okupantide mälestusmärkide vastu.

29. Pikett Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Võtta ühendust Läti eurosaadiku Tatjana ždanokaga.

30. Fotonäitus sealsamas.

Allikas: Harju maakohus