21.11.2008, 00:00
Aasta Isa sohipojad pidutsesid vägevalt
Aasta Isaks valitud Hans Sissase sohipoegade kokkutulekul Rõuges
pidasid ligi 400 meest vägeva nädalavahetuse sauna, spordi,
isetegevuse ja referaatidega.
Peakorraldaja Tõnis Madeliku
sõnul registeerus 14.–16. novembrini peetud kokkutulekule 382
sohipoega, kuid kahjuks ei jõudnud kõik kohale. “Oleme
kõik väga töökad,” kinnitab Madelik.
“Nii mõnigi mees pidi suure südamevaluga
nädalavahetuse lustimise asendama ärilõunaga Brüsselis
või kiirkomandeeringuga Malaisiasse.”
Kõige
suurem austus ümbritses kokkutulekul Sissase vanimat sohipoega, 97aastast
Osman Mubaraki Sudaanist. “Osman ei olnud veel kordagi Eestis
käinud,” ütles Madelik. “Nüüd tuli ta
kokkutulekule, kulutades selleks kõik oma küttimise ja korilusega
kogutud napid säästud.
Tagasisõiduraha tal ei ole
ja vanakese enda sõnul soovib ta just oma isamaal silmad igaveseks
sulgeda. Jätsimegi ta vaikselt sauna surema.”
Rõuge puhkekompleksi kümme meest mahutav saun huugas aga reede
õhtust pühapäeva hommikuni, et kõik Aasta Isa
ebalegaalsed järeltulijad saaksid reisiväsimuse korralikult kontidest
välja vihelda. Madeliku sõnul saabus neid igast maailma otsast,
isegi Antarktikast, kus seni teadaolevail andmeil inimasustus üldse
puudus.
Meedias seni kõige rohkem kajastust leidnud Sissase
“sohipoeg”, kiropraktik Rainer aga Rõugesse ei
pääsenud. “Kõigile kokkutulekul osalejatele tehti
eelnevalt DNA test,” selgitas Madelik. “Selgus, et Rainer pole
üldse Sissase poeg. Ajab niisama kägo.”
Mitmekesises
isetegevusprogrammis kuulus aukoht kõige vanematele sohipoegadele, kes
pajatasid lugusid Sissase lapsepõlvest ning noorusest. Õhtu
lõpetas aga riigikogu Hans Sissase sohipoegade fraktsiooni ettekanne,
omaloominguline näitemäng “Hans ja Grete”, mis andis
meeldejääva pildi Eesti Ema mälestussamba raskest ning
konfliktiderikkast loomisloost.”
Kokkutulekul kõige
rohkem kirgi üles kütnud põneva ja üllatusterohke
jalgpalliturniiri peakohtunik Mihkel Lindvere jäi sportliku panusega
üldiselt rahule. “Kahjuks ei pääsenud kõik soovijad
pallimurule. Kokkutuleku tihe päevakava tingis eelturniiri vajaduse, et
selgitada välja kaheksa paremat meeskonda, kellel oli au Rõuge
kooli staadionimurule joosta. Esikoha võitis peamiselt Sissase Tartus
elavatest poegadest koosnev meeskond Somalian Pirates, kuid tublid olid
kõik. Ja kui mõnele sohipojale jäigi kokkutulekust suurimaks
elamuseks siniseks taotud põlv või verine varvas, siis –
küll aeg kõik haavad parandab,” lohutab Lindvere.
Sohipoeg Villem Altnurmele Kanadast jättis kokkutulekul sügavaima
muljet teletäht Vahur Kersna. “Kui Kersna pidas ettekande oma
reisidest, tervislikust seisukorrast ning suhetest
rahvusringhäälinguga, jäi isegi saun tühjaks. Kuulasime
teda nagu üks mees. Sellist haruldast ühtehoidmistunnet ja vaimustust
kogesin viimati kakskümmend aastat tagasi esmakordselt Eestis viibides
öölaulupidude ajal.”
Tõnis Madeliku
sõnul koguti kokkutulekul esialgsetel andmetel Sissase superprojekti,
Eesti Ema mälestussamba fondi rohkem kui miljon krooni. “Paljud
sohipojad lubasid isa üritusele ka käed külge panna. Selgus, et
meie hulgas on nii kiviraidureid, arhitekte kui maastikukujundajaid.
Kõigi nende abi on teretulnud.”
Sissase arvukad
sohitütred kogunevad kokkutulekule sel nädalavahetusel K&uum
l;tiorus. Ürituse peakorraldaja Helve Mänd-Persidsky leiab, et
ühist kokkutulekut poleks mingil moel pidada õnnestunud.
“Esiteks poleks see inimmass kusagile ära mahtunud. Teiseks
võib sellistel kokkutulekutel öö varjus ette tulla igasuguseid
intiimkontakte, mis viiksid pikemas perspektiivis suguvõsa
degenereerumiseni.”
Mänd-Persidsky kinnitab, et
tütarde kokkutulek ei kavatse mingil juhul poegade omale alla
jääda. “Tahame kokkutulekul õmmelda hiiglasliku
lapiteki. Selleks võtab iga sohitütar kaasa oma kangatüki. Kui
Eesti Ema monument tuleval suvel Rõuges pidulikult avatakse,
eemaldatakse sellelt lina asemel just meie ühine taies.”