Afganistani presidendile meeldib Enimexi lennuk
Kuidas Enimexi lendurid nii kuuma kohta sattusid?
Enimexi lennukid olid ennast aastaid näidanud Pariis-Dakari rallil sportlaste varustust vedades. Ja siis kui Talibani režiim Afganistanis lõppes, korraldati konkurss ÜRO missiooni teenindamiseks Afganistanis ja praegu on meil Kabulis kaks lennukit AN-72.
Kui palju mehi Kabulis praegu on?
Ekipaažis on kuus inimest. Neli lendab, üks on mänedžer ja üks on maapealne tehniline teenindus. Nii et kokku kaksteist meest. Üks lennuk on veel Aafrikas Sierra-Leones. Seal on meil ka kuus meest.
Mis te seal tegema peate?
Me peame vedama ÜRO Afganistani missiooni töötajaid, Afganistani valitsuse liikmeid ja kõrgeid riigitegelasi, kui nad on meid tellinud ÜRO kaudu.
Hiljuti oli Afganistanis koos hõimupealike suurnõukogu. Otsustati uue konstitutsiooni küsimusi ja valimiste korraldamist jne. Neid vedasime. Meie lennukiga on lennanud Afganistani president Hamid Karzai.
Kuidas härra presidendile sõit meeldis?
Talle meeldis lennuk väga.
(Jutuajamisse sekkub Enimexi peadirektor Andrei Kislõi, kes räägib, kuidas Karzai kaaskond uuris võimalust muretseda selline lennuk ka Afganistani. Ja kuidas Enimexi mehed kinkisid presidendile An-72 mudeli, aga mingeid konkreetseid samme Afganistan lennuki muretsemiseks veel teinud ei ole. Ja kuidas president Karzai on veel üks kord Enimexi lennukiga sõitnud – kohtumisele Vene presidendiga Taškenti.)
Kui sellised tähtsad tegelased lendavad, kuidas neid teenindatakse?
Tavaliselt on lennud lühikesed ja piirdutakse küpsiste ja kohviga.
Aga väike konjak?
Kategooriliselt keelatud! Igasugune alkohol on meie lennukitel keelatud. See on lepingus sees ja seda kontrollitakse rangelt.
Kui mõni kohalik hõimupealik tahab teha väikese erasõidu või transportida oma erasõjaväge ühest kohast teise, siis te talle vastu ei tule?
Ei. Me lendame ainult ja ainult ÜRO tellimuse peale. Väljaspool ÜRO käsku ei lenda meiega sääsk ka! Me veame ka Kabulis asuvate välissaatkondade ja konsulaatide diplomaatilist posti, aga siis on saatkonnad selle teenuse ÜRO kaudu tellinud. Hiljuti tuli meil vedada Afganistani uut raha.
Kuidas meie lendurite päev välja näeb?
Ühtki sarnast päeva seal ei ole. Õhtul on koosolek, kus selgub, kuhu järgmisel päeval lennatakse. Siis tuleb kaarte uurida ja oma marsruut rahvusvahelistes navigatsiooniskeemides paika panna. See nõuab väga kõrget professionaalsust.
Sagedamini lähevad lennud Kandahari, Termezi, Karati, Jalalabadi. Need on siselennud. Välislendudest Araabia Ühendemiraadid, Pakistan, India. Pikka aega vedasime politseinikke Indiasse.
Ja kui kaua mehed ja lennukid Eestist korraga ära on?
Nad on Kabulis kolm kuud ja siis on vahetus. Iga 300 tunni järel peab lennuk saama hooldust. Siis tuleme Tallinna või kasutame remondivõimalusi Araabia Ühendemiraatides Dubais. Tavaliselt tuleme ikka koju.
Kas plahvatusi ja tulistamist kuuleb Kabulis iga päev?
Iga päev päris ei kuule. Aga vahel küll. ÜRO autodel on raadio kogu aeg ühise laine peal. Ja kui kuskil läheduses pauk käib, siis antakse ÜRO autodesse raadio teel edasi, et stop all cars!, ärge seda tänavat mööda sõitke. Mobiiltelefonide peale ei saa loota, aga raadioside toimib sellises olukorras hästi.
Kus te seal Kabulis elate?
Meie käsutuses on kaks Talibani-aegset villat. See on üldiselt vaikne rajoon. Kohe meie maja kõrval on Rootsi saatkond. Niisugustes majades elavad kõik ÜRO missiooniga seotud spetsialistid. Majas on kuus-seitse tuba, igal mehel oma ruum. Maja ümber on kõrge betoonmüür, maja ees kõrged raudväravad, mida saab avada ainult seestpoolt.
On teid rünnatud ka?
Ei ole.
Kes teid siis kaitseb, kui keegi ründama peaks?
Meie inimeste julgeoleku ja transpordi kindlustab ÜRO.
Kui on autot vaja, helistame ja valge UN-kirjadega auto sõidab ette. Kui on mingi probleem, helistame ja julgestus on kohal.
Meie lenduritel püstolit taskus ei ole?
Kategooriliselt keelatud! Meie julgeoleku eest vastutab vastav teenistus ja nemad kaitsevad meid. Kui lennukis on president Karzai või valitsus, siis otsustavad ÜRO vastavad tegelased, kas ja kui paljudel inimestel on lennukis relvad.
Selge. Omapead te Kabuli tänaval ilmselt ka ei käi?
Ei käi jah. Ma tahtsin ka ükskord uksest välja minna, et naisele üks roos muretseda. Aga mulle öeldi, et ära välja mine, ja naine jäigi roosist ilma.
See keeld pole tegelikult keeld. See on ÜRO soovitus. Elu käib meil seal ÜRO mängureeglite järgi ja kui tänavale jalutama lähed, siis teed seda oma vastutusel.
Aga see on mugavam ka, et ÜRO auto meid ringi veab ja ei pea ise sõitma. Meie elupaik on lennujaamast poolteteise kilomeetri kaugusel. Ja ma lugesin ära, et autojuht andis selle poolteise kilomeetri jooksul 28 korda signaali! Peale ühe bussipeatuse sildi pole ma seal ühtki liiklusmärki näinud.
Kui kellegagi midagi juhtub, siis…
Siis tagab ÜRO meile ka õigusabi, kui seda peaks vaja minema. Meie meestel on ÜRO ID-kaardid.
Kohaliku rahvaga üldse suhelnud olete?
Meie maja valvab kohalik valvur ja kokk on ka kohalik. Mõlemad väga sõbralikud inimesed. Algul tegi kokk ainult kohalikku leiba (mis näeb välja nagu pannkook aga natuke paksem) ja pakkus teed.
Aga siis hakkas ta tegema muud ka - puuviljad, värgid, liha.
Suurepärane!
Vahel toome meestele Eestist ka midagi, et kodusem oleks.
Jõuluks said mehed jõulukuused ja põdravorsti.
Põdra ma ise lasksin!
Ärge nüüd seda ka öelge, et teil seal probleeme üldse ei ole!
Probleemid on seotud sellega, et vahel läheb linnas elekter ära, siis ei ole vett. Elekter läheb ära sellepärast, et kõik lülitavad talvel korraga radiaatorid sisse.
Praegu on seal viis või kümme kraadi sooja. Korralikku küttepuud saada ei ole ja küttepuudena müüakse kände või juurikaid. Neid müüakse kiloga. Et palun mulle seitse kilo juurikaid.
Ja need on kallid?
Ma ei tea, kui kallid nad on. Kui ma hinda küsisin, siis öeldi: Expensive!
Aga meie oleme varunud endale generaatorid ja saame enda tarbeks ise elektrit teha. Joogivett toome vahel Dubaist. Aga siis peab veenduma, et kork on pudelil korralikult peal ja kilega kinni.
Aga jah, pinge on üldiselt tohutu. Suvel on 56 kraadi kuumust. Igal pool on tolm. Inimestel on maskid näo ees. Ega see lihtne ei ole.
Kui suure summa peale on meie mehed kindlustatud?
50 000 dollari peale. See kehtib kakskümmend neli tundi ööpäevas.
Kas lennujaamas vahel tulistamiseks ka läheb?
Saksa kopterid teevad igal hommikul lennuvälja ümber tiiru ja sõidavad üle mägede, ja vaatavad, et oleks korras. Nende ülesanne on kindlustada lennuväljal julgeolek. Kui meie tuleme hommikul vara lennuväljale, tulevad Saksa õhujõudude mehed patrullist, suruvad kätt ja ütlevad how do you do.
See annab meile hea tunde, et me ei ole üksinda. Ohutsoonis tegutsemine liidab inimesi ja seda on tunda.
Mis te arvate, miks just Enimexi An-74 välja valiti? On see hea lennuk?
(Andres Sepp annab jutujärje Andrei Kislõile üle ja viimasele kolmele küsimusele vastab peadirektor.)
Meile on öeldud, et kui te oleksite pakkunud mõnd lääne lennukit, siis me poleks teid võtnud.
Miks?
Kõigepealt on An-72-l sobivad tehnilised parameetrid: ta on väike, hea hooldada. Mootorid on ülaosas. Ei tõmba kive ja liiva sisse.
Teiseks me saame poole tunniga kaubalennuki reisilennukiks ümber kohandada.
Ja et meid valiti, selle põhjus on ka meie meeste aastatepikkune kogemus.
Aga need õnnetused, mis on Enimexiga juhtunud Eestis?
Need olid tõepoolest lihtsalt õnnetused.
Enimexi tegemisi välismaal
Enimexi lennukid An-74 on kolmel aastat vedanud Inglismaa ja Iirimaa vahet sporthobuseid.
Islandist on Enimexi lennukiga veetud Omski loomaaeda jääkarusid ja Rootsist on transporditud Šveitsi hirvi.
Enimexi lennuk An-72 toimetas mõne aja eest tuliuue vormeli MP4/18a McLareni tehasest Inglismaalt Paul Ricardi testirajale Lõuna-Prantsusmaal.
Praegu on üks Enimexi lennuk Inglismaal, kus seda ehitatakse kaasaegsemaks.
Kaks lennukit tahab firma tulevikus juurde rentida, et rahvusvahelistel konkurssidel edaspidigi kaasa teha.
***
Andres Sepp (53)
Eesti lennukompanii Enimex julgeolekuspetsialist.
Vastutab lennuohutuse eest meie lennukitel Afganistanis.
Teeb teenustöid ÜRO lendudele Kabuli ja Jalalabadi vahel.
Saanud pädeva rahvusvahelise ettevalmistuse.
