Ainult kümme sõlme!
Loksume ühe maailma kiireima jahiga Saaremaa rannikul Abruka lähedal. Kiirust on ookeanil purjetamiseks mõeldud aluse kohta häbematult vähe, ainult neli sõlme. Kõva tuulega suudaks jaht teha 35 sõlme ehk 65 kilomeetrit tunnis. Pühapäevasel peaaegu peegelsiledal merel aga tundub, nagu oleks keegi ankru sisse visanud.
Jahi kapten taanlane Thomas Dahl Jensen ei tee pisut lontis genuast ehk eespurjest väljagi. Praegu ei ole ju võistlus, vaid lõbusõit sponsori (Statoil) külalistega. Ja suurem osa reisijatest on maarotid, kes kuulavad, suud ammuli, Thomase lugusid.
Avant ei ole tegelikult Thomase jaht. See kuulub ühele rootslasele, kes palkas tema ja veel kolm taanlast kaheks nädalaks külalistele lõbusõite tegema. Nad hakkasid reede hommikul Stockholmist tulema ja laupäeva õhtul pärast kümmet olid nad juba Roomassaares duši all.
1993-94 tuli uusmeremaalane Laurie Smith selle alusega ümbermaailmapurjetamise võistlusel Volvo Ocean Race teiseks. Võidusõit toimub nelja aasta järel. Iga kord ehitatakse uued viimaseni timmitud alused nagu igaks vormelihooajakski. Uuena maksavad need ligi 90 miljonit krooni, pärast võistlust langeb hind umbes poole võrra.
Thomasel on Taanis Avanti koopia. Pool suve sõidutab ta sellega sponsoreid, ülejäänud aja võistleb. Kui võimalik, püüab ta tegelda ainult purjetamisega ja vältida töötamist õpitud kutsealal, ajaloo ja tööõpetuse õpetajana. Tema jaht on suurim Taanis. Möödunud talvel seisis see keset Arhusi, tuledega ehitud, mastitipus säramas tohutu jõulutäht. “See oli linna kõrgeim jõulupuu,” ütleb Thomas naerulsui.
Jahi mast on 29 meetrit pikk. Suurpuri ehk groot kaalub 90 kilo. Seda polegi palju, aga treenimata lõbureisijatel võtab purje ülessikutamine võhma välja ja aega kulub kümmekond minutit. Thomas jaotab võistluste ajal meeskonna paaridesse. Iga paar tõmbab kopsud õhku täis ja rassib vintsi taga 15 sekundit. Siis astuvad nende asemele järgmised. Vähem kui 60 sekundit ja puri on mastis.
Alus, mis nädalavahetusel Roomassaares käis, on kuus meetrit pikem Eesti kõige kiiremast jahist Ladybird. Minu isa Tõnu Urbanik ehitas selle möödunud aastal ja vend Paavo kuulub selle meeskonda. Ladybirdist on nad välja meelitanud pisut üle 15 sõlme.
Kui pühapäeval 19,5 meetri pikkuse Avanti nina Roomassaare poole tagasi pöörab, saab alus lõpuks korraliku tuule alla. Jaht on mõnusalt kreenis, kõik reisijad kolivad vettekukkumisest hoidumiseks paremasse poordi ja me seilame kiirusega 10 sõlme.
Mul on tunne, nagu sõidaksin Saabi kabrioletis. “Väga pehme jooksuga,” kiidab isa, kellele Thomas rooli loovutab. Kai peale astudes on vennal aga selline nägu nagu tegelastel Copterline´i reklaamis: merelkäik piirdus ainult kahe tunniga!
Võibolla võistlevad vend ja isa veel tänavu suvel koos Thomasega, sest kõigil kolmel on plaanis minna juulis Skandinaavia suurimale võidusõidule ümber Gotlandi saare.
Helen Urbanik
