Kaheksa-aastaselt linnaliikluses

Aivo: Mina sain autosõidu selgeks kaheksa-aastaselt. Ja ma pakun, et Sander sõitis umbes sama vanalt juba linnas ringi. Sander: Ise hakkasin sõitma, kui jalad pedaalideni ulatusid.
Aivo: Vene aeg oli küll läbi, aga linnas sai vabalt ringi kärutada. Kutile oli see väga huvitav.

Sander: Sõitsime automaatkastiga,paned gaasi ja pidurit ja saad liiklusele keskenduda.
Aivo: Aga siis me lõpetasime selle linnasõidu ära, sest inimesed hakkasid vaatama.
Sander: Meil on ikka kord majas, meie lollusi ei tee.

Noorte kuttide punt

Aivo: No ja siis käis Sanderi ema peale, et teeme lapsest rallisõitja, see on kihvt ja lahe ja rallisõitjad teenivad palju raha.
Sander: Kui ma esimesest rahvarallist osa võtsin, olin 12 aastat vana.
Aivo: Ja siis mõtlesime, et oi kui lahe, teeks rallitiimi! Mõtlesime, et kes meil siin sõbrad on. Noor Richard Toots tuli kohe meelde, Jaan Tootsi poeg.
Sander: Aga mis tiim see on, kaks ekipaaži ainult! Margus Kanguril ja Oliver Kruudal on ka siinkandis maja ja nende pojad olid ka 12aastased sel ajal. Läksime neile külla, pool tundi läks aega veenmiseks. Ja vana Kangur ja Kruuda ütlesid, et ostavad autod ära.
Aivo: Oliver tögab mind selle otsuse pärast, et oli seda nüüd vaja. Nüüd käi Karliga maailmarallidel, kõik nädalavahetused kinni. Ja teine poiss kasvab ka peale. Gustav Kruuda juba treenib ja tundub, et on võib-olla isegi teravama jalaga mees kui Karl.

Raha

Aivo: Eestis saab lapse sõitma õpetada suht odavalt. Aega ja tahtmist peab olema. Võid osta autoturult 50 000 eest auto ja kaared sisse keevitada ja…
Sander: Nii me alustasimegi. 34 000 maksis meie Ford Fiesta, esimene auto, mis mul oli.
Aivo: Torud ja rehvid ja kõiksugu jama juurde…
Sander: Istmed, rihmad, kiivrid.
Aivo: Saja tuhandega võib ikka arvestada. Selliseid näiteid on muidugi ka, et isal raha on, aga kutt ütleb ära, et ei ole huvi! Sa võid last sundida viiulit harjutama, aga sa ei saa teda sundida kihutama
autoga: kuule, sul oli katseaeg liiga nõrk, vajuta rohkem! Siis on puu otsas, eks ole!

Eesmärgid
Aivo: Me võtsime seda alguses naljaga pooleks, kõik 13aastased tahtsid kohe maailmameistriks
saada. Mõtlesime, et las lapsed õpivad autoga sõitma, aga nüüd on asi käest ära läinud. Üks poiss – Siim Plangi – sõidab Inglismaal Twingo sarjas. Karl Kruuda sõidab mööda maailma kõiki sarju.
Martin Kangur sõidab IRC-sarja. Eesti on nagu imedemaa, siin saab teha selliseid asju. Noortesarju, noorterallit. Muidu on nii, et saad load, alles siis hakkad sõitma.
Praegu on meil Sandriga eesmärk tulla Eesti meistriks, aga kaugem eesmärk on midagi muud.
Sander: Nüüd me oleme Markko Märtini tiimis ja samm-sammult üritame edasi minna, ja ei saa öelda, et oleks võimatu tippu jõuda. Selle nimel töö käib. Sa ei saa olla nagu teised
Aivo: Meil olid siin diskussioonid aastaid tagasi, kui Sander oli 13– 14. Lastevanemate koosolekul
arutati kunagi tõsimeeli, et kas vesipiip on paha või hea. Ja et kas seda suitsetada võiks. Nii
ikka ei saa rallit sõita, mehed!
Sander: Kui tahad midagi hästi teha, pead mõnest asjast loobuma.
Aivo: Kui teised lähevad sinna-sinna seda- seda tegema, siis meil on asi lihtne: teistel ei ole rallitiimi ka! Teistel ei ole nelja mehaanikut ja tervet meeskonda ja kaardilugejaid! Lähed kuskile hüppama-kargama, lõhud ennast ära, teised on sulle mitu kuud masinat ette valmistanud. Või ületad kiirust, võetakse load ära!
Sander: Isa on ikka üsna karmi ütlemisega. Kui ütleb, siis nii on. Järeleandmist loota pole.
Aivo: Meil pole vaja näiteid kaugelt otsida. Andrus Veerpalu, sama valla mees, kelle arengu keskel
oleme siin pidevalt olnud. Millest vana on pidanud loobuma! Kui tahad olla samasugune nagu teised, siis sinust maailmameistrit ei saa. Praegu on Eestis viis-kuus tublit noort rallimeest, aga keegi peaks nendest eristuma. Sest Eestist viit maailmameistrit ei tule.

Õpi korralik amet

Aivo: Ma olen kogu aeg Sandrile rääkinud, et tagataskus peaks olema mingi professioon. Logistika, infotehnoloogia, konkreetne tootmine, mehhaniseerimine, kas või põllumajandus, mis vahepeal oli üsna naerualune valdkond, aga kuna isa oli loomaarst, siis ma nii väita ei saa.
Sander: Veel ei tea, kuhu ma pärast keskkooli edasi lähen. Mõtlen veel.
Aivo: Mina soovitan näiteks piima- ja lihatehnoloogiat. Mehel peab ikka amet olema. Mitte mingil juhul pole mõtet minna õppima turundust-ärijuhtimist. Kõigepealt amet ja siis ärijuhtimine!

Välismaale ei lähe

Aivo: Me oleks läinud juba pärast põhikooli, aga siis oleks ralli katki jäänud. Kaalusime tõsiselt – Šveitsi või Londonisse. Välismaale on mõtet minna gümnaasiumisse. Saad lapsepõlvesõbrad üle maailma ja oled hoopis teine inimene. Euroopa- või maailmakodanik. Või lähed ülikooli.
Sander: Mida varem lähed, seda suurem tõenäosus, et sa ei taha tagasi tulla.

Äri

Aivo: Ma tulin sõjaväest 1989 ja siis hakkas vene kord ära kukkuma. Siis oli selline mentaliteet, et milleks see haridus. Parem müün suhkruvatti ja raha tuleb! Arsti või õpetaja amet tundus täiesti mõttetu. Teine mees käib ühe korra Poolas, ja saab õpetaja aastapalga! Kurb! Üks pankur ütles 90ndate alguses, et kui sa suudad midagi toota, elad ära. Ma täiendaksin seda: kui sa suudad midagi toota ja selle toodangu maha müüa, siis on kõik korras.
Sander: Mul ei luba isa mingit äri teha. Nii kui ma mingeid rehve üritan hakata maha müüma, saab isa pahaseks. “Sina tegele trajektoori vaatamise ja õppimisega.”

Kõvad organisaatorid

Sander: Isa sõidab autoga väga hästi. Ta on agressiivse sõidustiiliga, kui näitamiseks läheb. Kui ta oleks rallisõitja, oleks ta sama agressiivne nagu Petter Solberg. Mina olen sujuvam ja sirgem.
Aivo: Ma võin kolm kilomeetrit tagurpidi sõita 60 kilomeetrit tunnis!
Sander: Ja isa on hea organisaator. Ema arvab, et vahel pingutab ta sellega isegi üle.
Aivo: Okei-okei. Asi selles, et ma olen aastaid olnud Arukuuse meeskonnas. Oleme korraldanud Otepää MK-etappe, kus kõik käib nagu kellavärk, kõik on paigas. Siis vaatad mõnda teist asja, mida Eestis korraldatakse… Eestlane ei ole klienditeenindaja, solvub, ja ei taha rääkida. Ära siis ole klienditeenindaja. Tee midagi muud!

Eestil pole häda midagi

Aivo: Kui minu ja Sandri noorust võrrelda, siis aeg on ju teine. Tuleb mõte, et võtaks täna õhtul Pariisis väikse õhtusöögi, ja lähebki asjaks! Aga kuhu sa vanasti said – paremal juhul Saaremaale, ja sinnagi viisaga!
Sander: Maailma teisi riike vaadates on Eestis ikka elu väga hea. Ei ole näljahäda, ei ole katastroofe…
Aivo: Kui keegi küsib minu käest, siis ma ütleks, et sellist Eestit me poleks osanud tahtagi! Korruptsioon hakkab ära kaduma, liikluspolitseinik enam pappi ei võta. Seda ma tean kindlasti. Mõned kriminaalpollarid võtavad, aga need on ka kinni nabitud. Asi läheb paremuse poole.
”
Artjom pühib peod põlle külge puhtaks, peab lõunamaisest paatosest kantud hüvastijätukõne ja palub meeles pidada, et keegi iial koos šašlõkiga kartulit ei sööks.
Õhtupäike järveveel on kuldne ja soe, ja taamal metsasalus kukub koduselt kägu.
* Hariduselt elukutseline muusik
** See on loomaliha ja lambaliha koos. Ei
grammigi verd, kunagi ei lähe halvaks. Terve
aasta võib külmikus hoida.

Sander Pärn
Sündinud 10.2.1992.
Lõpetanud Miina Härma gümnaasiumi.
Mootorispordiga tegeleb
2004. aastast.
Välja kasvanud Aava-Siku noortetiimist.
2009. aastal Walesi MM-etapil
esiveoga autode klassis III koht.
Sõidab Markko Märtini tiimis koos
kaardilugeja Ken Järveojaga.
Tänavune parim tulemus Võru talveralli
2. koht.

Aivo Pärn
Sündinud 26.2.1968.
Lõpetanud Miina Härma
gümnaasiumi ja Tartu ülikooli
kehakultuuriteaduskonna.
Kütuse- ja bussiärimees.
Ettevõtluses
tegev 1990.
aastast.
NSV Liidu meistersportlane
murdmaasuusatamises.
Kahekordne Worldloppeti meister