27.02.2009, 00:00
Alexela plahvat usohtlik äri
Norra TV ja Ekspressi koostöö toob päevavalgele Eesti ühe suurima ekspordiäri musta tagamaa: • Tiina Mõisale, Heiti Häälele ja nende partneritele kuuluv firma segas Aafrika tarbeks kokku mürgist, Euroopas keelatud autokütust. • Solkbensiini töödelnud Norra naftaterminal plahvatas ning ümbruskonna inimesed jäid massiliselt haigeks. • Sama bensiini käitlemine Paldiskis põhjustas aastaid linna elanikke vaevanud jälki haisu.
Sløvåg, Norra: tsistern T3 plahvatab
24. mai 2007. Üheksa-aastane Ida Sofie Halsvik ja temast veidi vanem
õde Thea Malen on üksi kodus. Pere elab Norra mere rannikul
hõredalt asustatud paigas oma majas.
Kell kümme hommikul
kärgatab meeletu kõmakas, mis paneb maja värisema. Siis
võtab maad vaikus.
Pooleteise kilomeetri kaugusel Halsvikkide
kodust asub kümnekonnast hiiglaslikust pütist koosnev Vest Tanki
terminal.
Järjekorranumbrit T3 kandev tsistern on plahvatanud.
Selle kuppel lendab üle reidil seisva tanklaeva ning kukub fjordi.
Tsisternid T4 ja C1 süttivad samuti põlema ning lendavad
õhku. Ümbruskond täitub paksu musta suitsuga.
Imekombel ei saa tol päeval Sløvågis keegi viga.
Pärast tulekahju kustutamist kuulutavad Norra võimud juhtunu
õnnelikuks õnnetuseks.
Kui parajasti komandeeringus
viibinud perekonnapea Gjermund Halsvik koju jõuab, tunneb ta
kõigepealt haisu. See tekitab mehel tugeva peavalu.
Tavaliselt sajab Sløvågis kogu aeg. Nüüd ei tule kuus
nädalat taevast tilkagi. Esimene vihm peseb ühe kohaliku elaniku
kollaselt vihmamantlilt värvi maha.
Tugevaid, täiskasvanud
mehi tabab nõrkus. Kes suudab siiski hommikul tööle minna,
lebab õhtul jõuetult sohval. Mõned naised oksendavad kogu
aeg, nagu nad oleksid rasedad. Ühed kaotavad maitsmismeele, teistel ilmub
nahale punetav lööve. Paljudel valutavad silmad.
Vest
Tanki esindajad üritavad rahvast rahustada. Pole midagi hullu, pilsivesi
plahvatas!
Suures laevakompaniis töötav Halsvik on
külastanud paljusid maailma naftasadamaid. Ta teab, et pilsivesi tekib
laevapõhja kondenseerunud vee segunemisel õlijääkidega.
See on keskkonnaohtlik, aga ei plahvata.
Halsvikile meenub, et
terminali ümbruses lehkas juba ammu enne õnnetust. Tavaliselt
tekkis hais ühes naftatankerite saabumisega Vest Tanki.
Paldiski, Eesti: 25 000 krooni trahvi
Sløvågi plahvatuse mõistmiseks tuleb minna ajas tagasi.
31. juuli õhtul 2005 saab Harjumaa keskkonnainspektor Andrus Veskioja
ülesande kontrollida vihjet Paldiskis toimuvast õhureostamisest.
Veskioja on keskkonnainspektor alles esimest aastat. Ta
töötas 20 aastat matemaatikaõpetajana, kuni koolist
tüdines. Paldiskis elab mees 90ndate algusest, kui kohalikud venelased
kutsusid eestlastest uusasukaid “okupantideks”.
Oma kodu
juures, sadamast paari kilomeetri kaugusel Veskioja haisu ei tunne. Ent see
kargab ninna linna esimeste majadeni jõudes. Sadamani jääb
veidi üle kilomeetri.
Üle-eelmisel õhtul saabus
Lõunasadamasse naftatanker Stavanger Eagle, kuhu pumbatakse bensiini
lähedal asuvast Alexela Terminalist.
Nina ütleb
Veskiojale, et õhureostus on fakt. Ta kutsub Tallinnast kohale riikliku
keskkonnauuringute keskuse spetsialistid. Mõõtemeeskonna
saabumiseni kulub üle tunni, mille jooksul hais tasapisi lahtub.
Ikkagi teeb Veskioja kindlaks, et terminal ületas välisõhku
lubatavate saasteainete heitkogust 15,7 korda.
Seaduse kohaselt on
tegemist väärteoga, mille eest saab firmat trahvida kuni 30 000
krooniga. Veskioja määrab peaaegu suurima võimaliku
karistuse – 25 000 krooni.
Alexela Terminal ei vaidle trahvile
vastu. Firma on laadinud tankerisse 30 000 tonni autokütust, kulutades
selleks 47 tundi ehk veidi alla kahe ööpäeva. Mida kiiremini
kütust pumpad, seda vähem pead maksma reederile laeva kasutamise
eest. Samas tekitab kiirem pumpamine rohkem haisu.
Kui Alexela Terminal järgiks seadust, kestaks Stavanger
Eagle’i laadimine Veskioja arvutuste kohaselt kaks nädalat.
Tänu õhu saastamisega saavutatud kokkuhoiule võib firma
visata Eesti riigile rahumeeli pataka kroone. Rahvusvahelises naftaäris
pole 25 000 krooni üldse mingi raha.
Kütuse pumpamine
lõpeb kell kümme õhtul ning Panama lipu all sõitev
tanker võtab suuna Taani väinade poole. Augustis jõuab alus
Lääne-Aafrikasse Togosse.
Just Alexela Terminali
jõulisel kaasabil saab pisikesest Togost 2007. aastal Eesti suuruselt
kaheksas eksporditurg. Eesti majandus saab igast kolmekümnest
välismaalt teenitud kroonist ühe krooni tollest
Lääne-Aafrika riigist.
Amsterdam, Holland:
naftaäri kuningad
Helilooja Gustav Mahleri auks
ristitud tänaval Amsterdami ärikeskuses seisab orientiirina
üksteise peale laotud kingakarpe meenutav kõrghoone. Selle autor on
kuulus Jaapani arhitekt Toyo Ito. Tema majas suudavad pidada peakorterit vaid
väga jõukad firmad.
Üks neist on Trafigura Beheer,
maailma suurimaid sõltumatuid naftakauplejaid. Firma aastane käive
ületab 600 miljardit krooni ehk Eesti riigi kuue aasta eelarvet. 2004.
aastast omab Trafigura viiendikku Alexela Terminali aktsiatest. Hollandlaste
partneriteks on killuke tõelist võimu Eesti majanduses: terminali
tegevjuht Heiti Hääl, endine hansapankur Tiina Mõis,
kütuse- ja kasiinoärimehed Juhan Kolk, Urmas Past ning
teised.
Hääl ja tema kompanjonid olid Trafigura
kampavõtmisest vägagi huvitatud, sest see andis võimaluse
pista jalg üleilmse naftabisnise ukse vahele. Eestlaste endi tahtest
jäi selles äris väheks. “Ma võin Moskvas
mööda Sadovoje koltsod käte peal käia, aga see ei
aita,” kurtis Heiti Hääl kolme aasta eest Ekspressile.
Trafigura juhtimisel algab Eesti tütarfirma kiire areng ja laienemine.
Paldiski terminali spetsialiteediks saab b l e n d i m i n e ehk
erinevate kütuste kokkusegamine.
Alexela üheks kuulsamaks
tooteks kujuneb African Blend – niimoodi kutsuvad konkureerivad
ärimehed Paldiskis valmistatud ja Aafrikasse müüdud
kütust.
“Kui põlema läks, siis võis
juba Aafrikasse müüa,” itsitavad ärisse pühendatud
ettevõtjad.
Tegemist on väga viletsa kvaliteediga bensiiniga,
mille müümine Eestis ega Euroopas ei tuleks kõne allagi. Aga
Aafrikas on see täiesti seaduslik.
Paldiski, Eesti:
mürgipada podiseb
Juulis ja augustis 2005 saab Koplis
asuv Harjumaa keskkonnainspektsioon paldiskilastelt ligi sada kaebust haisu
kohta. Süüdlast teavad kõik.
“Kaebuste
esitamise aeg langeb kokku bensiini ja teiste kemikaalide
laadimistöödega Alexela Terminali mahutipargis,” kirjutab
inspektsiooni juhataja Tiia Klaar Paldiski linnavalitsusele.
Keskkonnainspektorid võivad teha ainult trahvi,
laadimistööde peatamine on linnavalitsuse otsustada. Seda inspektor
Klaar halva ilma korral soovitabki.
Paldiski linnapea Kaupo Kallas
saadab septembris 2005 Alexela Terminalile ametliku ettepaneku loobuda bensiini
pumpamisest linna poole puhuvate lõunakaarte tuulte korral.
Terminali juht Aarto Eipre rahustab linnapead, et firma kavandab
bensiiniaurude kokkukogumise seadet. Tegemist on keerulise süsteemiga, mis
võib vale projekteerimise korral plahvatada. Kuni seadme
käivitamiseni lubab Eipre piirata bensiini laadimist ebasoodsate tuulte
korral.
Novembris 2005 teeb keskkonnainspektor Veskioja terminalis
kontrollkäigu. Ettev&
amp;
otilde;tte tegevuse logiraamatut sirvides märkab ta sissekandeid, kus on
juttu benseenist, metanoolist, paraksüleenist ja isopreenist.
Kõik need on mürgised naftakeemiatooted.
Kehtiv
saasteluba võimaldab Alexelal ajada äri vaid bensiini ja
diislikütusega. Seega on firma terve aasta rikkunud seadust. Seekord
kirjutab Veskioja välja 10 000 kroonise trahvi.
Samuti on
ettevõte esitanud riigile valeandmeid õhku paisatud saasteainete
koguste kohta.
Ületatud heitkoguste eest määrab
Veskioja Alexela Terminalile kõrgendatud, kümnekordse saastetasu.
Arve ületab 550 000 krooni.
Sløvågi,
Norra: põrandaalune keemiaköök
2006. aasta
sügisel alustab Trafigura koostööd Sløvågis asuva
Vest Tankiga. See kuulub norrakast ärimehele Trond Emblemile. Ta on
ostnud kokku hunniku vanu tsisterne ja ühendanud need omavahel torudega.
Ametlikult tohib terminal võtta sadamat külastavatelt laevadelt
vastu vaid pilsivett. Tegelikult käivitub Vest Tankis salajane
keemiaköök.
Sløvågisse hakkavad saabuma
naftatankerid USAst, Texase osariigist Brownsville’ist. Laevad veavad
bensiini tootmisel üle jäänud naftatooret. Inglise keeles
tuntakse seda kui coker gasoline. Eesti naftaärimehed kasutavad nimetust
“tugevasti krakitud bensiin”.
Brownsville’ist
saabuv kaup pärineb Mehhikost. Selle eripära on väga suur
väävlisisaldus, 8500 ühikut miljoni kohta. Nii kõrge
näit teeb coker gasoline’i kasutamise arenenud riikides
võimatuks. Euroopas tohib bensiinis olla väävlit kuni 50
ühikut miljoni kohta.
Coker gasoline’i turg asub
Lääne-Aafrikas. Seal võib bensiinis olla väävlit
Euroopast sada korda rohkem ehk 5000 ühikut miljoni kohta.
Enne
Aafrikasse viimist vajab coker gasoline töötlemist. Esimene osa
sellest toimub Sløvågis, kus last pumbatakse laevalt Vest Tanki
tsisternidesse. Seal lisatakse coker gasoline’ile kraanivett ja
naatriumhüdroksiidi. Kütuse väävlisisaldus väheneb
ning hulk kahjulikke aineid langeb sademena tsiternide põhja.
Töödeldud coker gasoline pumbatakse Vest Tankist tagasi laevadele,
mis sõidavad nüüd Eestisse. Paldiskis voolab tooraine torusid
pidi Alexela Terminali tsisternidesse, kus hakatakse lisaainete abil
tõstma selle oktaanarvu. Nii valmibki aafriklastele kõlbulik
autokütus.
See äri peab olema erakordselt tulus. Coker
gasoline’ile pole maailmas erilist nõudlust, seega saab Trafigura
selle kätte väga soodsa hinnaga.
Lisaks Norras asuvale
Vest Tankile korraldab Trafigura väävli väljapesu ka otse
tankerite pardal. Nende hulgas on kurikuulus Probo Koala, mille
jäätmete mahavalamine põhjustas Côte
d’Ivoire’i 16 inimese surma ja tuhandetel mürgituse.
Aafrika kütuseturu taset näitab üks Trafigura tolleaegne
teade, et Probo Koala ei saanud mürgituse tekitanud jäätmeid
Nigeerias ära anda, sest “oli põhjust kahtlustada, et kohalik
jäätmekäitleja võiks püüda jäätmeid
edasi müüa madala kvaliteediga bensiini pähe kohalikul
turul”.
Paldiski, Eesti: Alexela rahastab
poliitikuid
Septembris 2006 käivitab Alexela Terminal
Paldiskis bensiiniaurude põletamise seadme. Lindi lõikab
läbi keskkonnaminister Villu Reiljan. Tema juhitud Rahvaliidu suurimate
rahastajate seas on nii Alexela Terminal kui ka selle juht Heiti
Hääl.
Pidulikust avamisest hoolimata on ligi 40 miljonit
krooni ma
ksev haisutõrjemasin alles katsetusjärgus. Kaks nädalat hiljem
toimuva tanklaeva laadimise ajal kannab tuul bensiinileha jälle linna
peale.
Inimesed kutsuvad kohale keskkonnainspektsiooni. Kuna
terminalil puudub kehtiv välisõhu saasteluba, ei tohiks sel
päeval ühtki liitrit bensiini pumbata. Firma saab 25 000 krooni
trahvi.
Kahe aasta jooksul, 2006–2007 kaebab Paldiski rahvas
keskkonnainspektsioonile ligi nelisada korda erinevate haisude üle. Enamik
seostub Alexela Terminaliga.
Kui toimub terminali
õhusaasteloa taotluse arutelu, ilmuvad sinna vihased naised. Keegi
hüüab: “Paldiskis on kõik tore, aga lapsed on 98
protsenti haiged!”
Haisuvastaste eestvedajaks kujuneb linna
venekeelse kooli eesti keele õpetaja Jekaterina Štroman.
“Kuidas mõjuvad toksiliste ainete doosid inimeste tervisele ja
eriti lastele? Kuivõrd kasvab Paldiski naiste viljatus? Kuidas
mõjuvad toksilised ained sõjaväehospidalile?”
pommitab Štroman nii ärimehi kui ka linnaametnikke. Vastuseid ta
ei saa.
Paldiskilanna Ljudmila Pizorenko pöördub 2007.
aasta algul Paldiski ja Keila kiirabisse tugeva
lämbumishäire ja hingamisteede tursega. Naise vaevuste
põhjuseks peetakse allergiat, kuid eriarsti testid lükkavad
diagnoosi ümber.
Pizorenko, nagu paljud tema naabridki,
kahtlustavad oma tervisehädade süüdlasena Alexelat.
“Terminali omanikud ei tohiks unustada, et see linn, mis nende jaoks on
lihtsalt äriprojekt, on kellegi jaoks ka kodu!” kuulutab kohalik
turismiettevõtja Marika Eomois.
Lähim elumaja asub
terminalist vaid 500 meetri kaugusel.
2007 saadavad Paldiski naised
palvekirja president Toomas Hendrik Ilvesele: “Nõuame
terminali tegevuse keelamist, kuni selle tööst ei kõrvaldata
tegureid, mis kahjustavad linna elanike tervist.”
Alexela
Terminali juhid ilmutavad äri ajamisel silmapaistvat nupukust. 100 000
kuupmeetri tsisternide juurde ehitamine tooks kaasa pikaajalise ja kuluka
keskkonnamõju strateegilise hindamise. Selle vältimiseks teatab
ettevõte kõigest 98 000 kuupmeetri suuruse laienduse soovist.
Veebruaris 2007 otsustab Paldiski linnavolikogu esimees Jaan
Mölder, et keskkonnamõju hindamist pole vaja. Tema poja Jaan
Mölder noorema rallikarjääri sponsor on muide Alexela.
Eivindvik, Norra: vesi nagu diisel
Kevadel 2007
teevad Trafigura äripartnerid Norras saatusliku vea. Coker
gasoline’i puhastades on Vest Tanki kogunenud hunnik eriti mürgist
sadet, mida terminali töötajad üritavad aluse lisamisega
kahjutuks teha. Oskamatusest käivitavad nad vastupidise protsessi.
Solgi temperatuur tõuseb, kuni kärgatab plahvatus, mahuti
mattub leekidesse, taevas kattub musta tossuga ning ümbruskonda
lämmatab öökimaajav hais.
Eivindviki külas otse
fjordi kaldal perearstikeskust pidava doktor Tommy Normani
vastuvõtule ilmub suvel 2007 üha rohkem rahvast.
Sløvågi ümbruse 200–300 tööealisest inimesest
kannatavad eri tervisehädade all rohkem kui pooled.
Ühel
päeval ütleb üks inimene, et ta ei joo enam kohalikku vett. See
on diiselkütuse maitsega.
Norman võtab veest proovi ja
saadab selle Lääne-Norra suurimasse linna Bergenisse
analüüsida. Kui proovi sisaldav anum laboris lahti tehakse,
pääseb valla nii jube hais, et terve hoone evakueeritakse.
Juunis 2008 näitab Norra riigitelevisioon sensatsioonilist saadet
Sløvågi õnnetuse tagamaadest. Pärast seda
sõidab keskkonnaministe
r Erik Solheim kohale ja palub inimestelt nende hättajätmise
pärast vabandust.
Vest Tankis toimunud plahvatust uurib Norra
keskkriminaalpolitsei. Norra keskkonnainspektsioon on esitanud nii Vest Tankile
kui ka Trafigurale süüdistuse ebaseaduslikus
jäätmekäitluses.
Sløvåg, Norra:
Heiti Hääl tegutseb
Päev enne katastroofi on
eestlased leppinud kokku Sløvågi terminali omandamises. Hoolimata
õnnetusest tehing toimub ning täna kannab Vest Tank nime Alexela
Sløvågi. See kuulub Eestis registreeritud aktsiaseltsile Alexela
Logistics. Mõlema firma eesotsas on Heiti Hääl.
Tulekahju jäljed koristatakse Sløvågis ruttu.
Mahapõlenud tsisternidest kokku kogutud sodi viiakse Taani ohtlike
jäätmete käitlustehasesse.
Algab uute mahutite
ehitus. Äriplaani kohaselt peab Sløvågist saama vahejaam
Murmanskist saabuvale Vene naftale.
Hääl külastab
Sløvågi korduvalt, muu hulgas kolm päeva pärast
õnnetust. Kui Norra televisioon plahvatuse kohta arvamust küsib,
vastab suitsu pahviv ärimees: “Shit happens in life.”
Bergen, Norra: vereproovid 800 inimeselt
Haukelandi ülikooli kliinikumis istub mäevaatega kabinetis
kutsehaiguste osakonna juhataja Tor Aasen. Ta on uurinud paljude elukutsete
esindajaid, kes viisid tema rahva maailma jõukaimate hulka. Kaevurid,
meremehed, nafta- ja keemiatöötlejad maksid selle eest oma
tervisega.
Möödunud aasta lõpust juhib Aasen
15liikmelist uurimisrühma, mis teostab Sløvågi elanike
terviseuuringut. Arstid jälgivad 800 inimest. Pooled neist hingasid
plahvatuse käigus õhku paiskunud kemikaale sisse. Teised jäid
õnnetusest puutumata, moodustades tulemuste võrdlemiseks vajaliku
kontrollrühma.
Aaseni tiim otsib võimalikke
vastsündinute väärarenguid ja vähijuhte. Norra riigi
tellitud uuring kestab vähemalt viis aastat ja maksab üle 30 miljoni
Eesti krooni.
Üks läbivaatus võtab poolteist tundi.
Patsient täidab põhjaliku terviseankeedi, arst kontrollib tema
reflekse ning võtab 20 erinevat vereproovi.
Oma esimese
raporti peavad teadlased esitama tänavu suvel. Aasen ei tea veel, mida ta
öelda saab. Igal juhul kavatseb ta olla personaalsete diagnoosidega
väga ettevaatlik.
Paldiski, Eesti: ei mingeid
terviseuuringuid
Juba suvel 2005 kirjutasid 1200 Paldiski
elanikku alla pöördumisele, et lõpetataks linna
mürgitamine ja antaks seletusi terminali laienemise kohta.
Ka
president Ilvesele saadetud palvekirja olulisemaid punkte oli nõue
korraldada elanike korralist tervisekontrolli ning teha kliinilised ja
laboratoorsed uuringud.
Paldiski linnavalitsus ei korraldanud
mingeid tervisealaseid uuringuid, ütleb turismiettevõtja Marika
Eomois. Perearstid ei andnud isegi välja statistikat, milliste hädade
üle elanikud seoses haisuga kaebasid.
Tänaseks on kaebused
haisu üle kahanenud. “Kui aga kütust kiiresti tankeritele
pumbatakse, siis haiseb endistviisi,” räägib Jekaterina
Štroman. “Ja kui on tugev tuul, siis on õhk selle aja peale
juba puhas, kui inspektor Tallinnast kohale jõuab.”
Sløvåg, Norra: doktor kardab sissemurdmist
Doktor Tommy Norman on jõudnud toimunu üle kahe aasta
jooksul palju mõelda. Täna on ta kindel, et inimesed oleks tulnud
Sløvågist evakueerida. Vähemalt kümne kilomeetri
raadiuses.
Aga isegi lasteaed tegutses edasi. Nü&
amp;
uuml;d on sääsed sellest piirkonnast täielikult kadunud.
Norman hoiab oma patsientide haiguslugude originaale kohalikus pangas
kahekordses seifis.
Ta kardab, et keegi võib tahta neid kui
asitõendeid ära varastada. Et mõjutada kohtuprotsessi, mis
arvatavasti ühel päeval tuleb.
Kaks aastat hiljem tunneb
Sløvågis kergelt ikka veel õnnetuse lõhna. Ehedal
kujul saab seda nuusutada Norra riigitelevisioonis, kus hoitakse
kõrvalises kohas anumat õnnetuspaigalt salaja välja
toimetatud vedelikuga.
Kui kork maha keerata, roomab nõust
välja uskumatult terav hais nagu kuri džinn. Öäkk! Ruttu kork
peale!
Tallinn, Eesti: Alexela enesevalitsus
Alexela ärisid juhitakse Mustamäelt Kadaka autoturu
lähedalt ilmetust nõukogudeaegsest majast. Kuna Heiti
Hääl viibib selle nädala algul välismaal, kohtub meiega
Paldiski terminali tegevjuht Aarto Eipre. Ta on firma väikeosanik. 2007.
aastal hindas ta oma aktsiaportfelli väärtust kümnele miljonile
kroonile.
Eipre on rahu ise. “Meie tegevus on olnud
täiesti seaduslik,” ütleb mees. Ta räägib, et Alexela
ei ole võtnud vastu ega laadinud laevadele keelatud jäätmeid.
Firma segab vaid kokku erinevaid kütuseid. Blendimist tehakse maailma
naftasadamates alates Rotterdamist aastakümneid ja hoopis suuremates
kogustes.
Sõltuvalt väävlisisaldusest viiakse
Paldiski toodangut ka näiteks Ameerikasse, “mitte ainult Aafrikasse,
kus on kõige nõrgemad normid”.
Enamik Alexela
toorainest pärineb Venemaalt. Pärast pronksiööd kuivas ligi
pool ärist kokku. Kuna Venemaaga ei saa praegu otse äri ajada,
tuuakse suurem osa kütusest Paldiskisse laevadega Läti ja Leedu
kaudu.
Eipre rõhutab, et Alexela on Paldiskis
keskkonnakaitsesse palju raha pannud. Mullu suvest töötab terminalis
seirejaam, mis mõõdab naftaaurude sisaldust õhus.
“Kaebusi on ikka edasi tulnud. Meid süüdistatakse ka siis,
kui linnas asfalteeritakse tänavaaukusid. Inimesed arvavad alati, et
haiseb Alexela,” ütleb Eipre.
Alexela äri küll
haises, aga see oli raha hais.
Kuidas Togost sai Eesti suuremaid eksportturge
Mineraalsete kütuste, mineraalõlide ja nende destilleerimissaaduste eksport (mld kr) | |||||
2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008* | |
Gibraltar | 0,1 | 1,5 | 5,5 | 0 | 0 |
Togo | 0 | 0 | 1,2 | 4,2 | 0,1 |
* 11 kuud. Allikas: Statistikaamet |
- Eesti riigimehed ja ettevõtlusjuhid rõhutavad, et meie tuleviku võti on eksport. Mida aga meie ettevõtted tegelikult välismaale müüvad, rahvas ei tea.
- Nõukogude võimu viimastel aastatel toimus Eesti kaudu täiesti avalikult, kuid ühiskonnale märkamatult hoogne metalliäri, mida palistas läbikukkunud ärimeeste laipade rida. Tallinna nimetati tookord hellitavalt Metallinnaks.
- Aastal 2005 käivitus meie kõigi silme all, kuid rahvale märkamatuks jäädes samamoodi hoogne äri bensiiniga, mis reostab loodust ja lõhub mootoreid. Seda ei tohi müüa Euroopa Liidus, kuid globaalsed kasumikütid leidsid sellele turu nõrgemate nõuetega Aafrikas.
- Just sellega on seletatav, et aastal 2006 sai Eesti suuruselt kaheksandaks ekspordipartneriks Gibraltar. Tolles Briti koloonias laaditi kütus Paldiskist tulnud tankeritelt ümber Aafrikasse läinud laevadele.
- Aastal 2007 skeem muutus ja tankerid hakkasid sõitma Paldiskist otse Aafrikasse. Eesti suuruselt kaheksandaks ekspordimaaks tõusis vähetuntud riik Togo. Me müüsime sinna rohkem kaupu kui Inglismaale, Taani või Ukrainasse.
- Eestist hakati bensiini vedama isegi naftarikkuse poolest tuntud Nigeeriasse.
- Eesti kütusefirmadest osales selles äris Alexela Terminal, võib-olla ka teised.
- Praeguseks on eksport Togosse kahanenud endisele tasemele. Küll aga näitab riiklik ekspordistatistika, et mullu kasvas märgatavalt mineraalsete kütuste müük USAsse, Soome ja Nigeeriasse. Uue olulise sihtriigina lisandus Angola.