Alonso tekitas maavärina

Valitseva maailmameistri otsus tiimi vahetada kergitas rohkesti küsimärke.

Esialgu näis kõik kulgevat nagu õlitatult. Detsembri alguses sai selgeks kõigi kümne vormel-1 võistkonna pilootide kaader. Sellist asja mina küll ei mäleta, ja F1 olen ma tõsiselt jälginud vähemalt 25 aastat. Ainus sinitaeva all hõljuv murepilveke oli seotud Honda B-meeskonna... vabandust, Super Aguri tiimiga. Endise F1-piloodi juhitav meeskond ei saanud õigeks ajaks nõutavat 48 miljonit dollarit kokku. Jaapanlastel jäi veel võimalus siseneda tagaukse kaudu ja küsida nõusolek kõigilt ülejäänud tiimidelt. MF1 (endine Jordan/Midland) aga hakkas vastu punnima. Pole ka ime: auhinnaraha jagatakse kümnele esimesele tiimile, Super Aguri aga kujutab MF1-le tõsist ohtu. Ehk nagu McLareni tegevdirektor

Martin Whitmarsh

piltlikult väljendus: “Kui sa oled kalkun, siis sa jõulude poolt ei hääleta.”

19. detsembril saabunud uudis mõjus vesinikupommina: Fernando Alonso sõlmis 2007. aastaks lepingu McLaren-Mercedesega! Saabuv jõulurahu oli kui peoga pühitud.

Miks Alonso lahkus Renault'st?

Alonso leping Renault'ga kehtib 2006. aasta lõpuni. Valitseva maailmameistrina soovis ta kindlasti uues lepingus palganumbri olulist suurendamist. Renault eelarve on aga teiste tipptiimidega võrreldes oluliselt väiksem, seega võis Alonso nõudmine Prantsuse firmale lihtsalt üle jõu käia.

Ent vaatame suuremat pilti. Renault kontserni uus boss Carlos Ghosn pole eriline võidusõidufänn. Tema huvi F1 vastu on puhtpragmaatiline: kui edu vormelirajal aitab müüki suurendada, on kõik korras, kui aga võidusõit ainult kulusid tekitab, paneme poe kinni.

Viimane variant pole sugugi võimatu. Uued mootorireeglid tekitasid tohutuid kulutusi. Silmapiiril paistab teisigi uuendusi, mis samuti ähvardavad hunnikute viisi raha neelata. Renault kauaaegne partner, rehvitootja Michelin, lahkub tuleva aasta lõpul. FIA ja autotootjate vaheline kanakitkumine vormelitsirkuse tuleviku üle ei näi lõppevat. Hetkeseisuga paistab kaalukauss pealegi FIA kasuks kalduvat.

Arvestada tuleb veel üht “pisiasja”: Alonso mänedžer Flavio Briatore on ühtlasi ka Renault F1-tiimi juht. Briatore “talli” kuuluvad ka Heikki Kovalainen ja Mark Webber, kes mõlemad hea meelega Renault vormeliga ringi kihutaksid. Kuna nende palganõudmised kujunevad Alonsoga võrreldes kindlasti tagasihoidlikeks, ei tohiks ka asi raha taha jääda. Kuna Briatore teenistus on võrdelises sõltuvuses Alonso sissetulekutega, peaks hoolealuse palgatõus ka talle soodsalt mõjuma. Ent Alonso-McLareni diil sündis Briatore vahenduseta ja ilmselt tähendab see ka koostöö lõppu.

Mida teevad teised?

Järgnev stsenaarium joonistub välja lausa iseenesest. 2006. aastaga lõpevad lepingud tervelt neljateistkümnel piloodil, seega mänguruumi jagub.

Alonso saabudes peab kas Kimi Räikkönen või Juan Pablo Montoya McLarenist lahkuma. Kuuldused Räikköneni ja Ferrari vahelisest lepingust liiguvad juba tubli pool aastat ja vastavad ilmselt tõele. Ferrari esipiloot Michael Schumacher pole kindlasti nõus, et tiimi teine piloot temaga konkureerida võib, Räikköenen omakorda pole nõus Schumi kõrval teist viiulit mängima. Pealegi: kes jaksaks kaht superstaari kinni maksta? Järelikult riputab Schumacher hooaja lõpul kiivri varna.

Teise sõitja kohal tahaks Ferrari näha tsikliäss Valentino Rossit. Seni pole täpselt selge, kas Rossi seda ise tahab ja kas ta ka ülesandeks valmis on. Igatahes seisab tal ees tihe testiprogramm. Ferrari 2006. aasta teine piloot Felipe Massa võib oma koha säilitada vaid juhul, kui Rossist siiski vormelipilooti ei saa ja Massa ise imesid korda saadab.

Montoya koht Alonso kõrval pole aga sugugi kindel. Tema istet ihaldab endale näiteks McLareni pikaajaline hoolealune Lewis Hamilton, tänavune F3 eurosarja võitja. Mercedesele kui globaalsele kontsernile pakuks tumedanahalise võidusõitja palkamine hindamatuid võimalusi mainekorralduse alal.

Uusi tulijaid paistab silmapiiril teisigi. Just selle artikli kirjutamise ajal andis BMW teada, et poolakas Robert Kubica sai tulevaks aastaks endale kolmanda piloodi (test- ja varusõitja) koha. Kuna Jacques Villeneuve'i esitused pole just muljetavaldavad olnud ja leping 2006. aastaga niikuinii läbi saab, paistab tulevik Kubicale vägagi helgetes värvides. Muideks, ka tema põgenes BMW juurde Renault “kaitsvast rüpest”. Mullu kuulus ta Renault noorte sõitjate arendusprogrammi, kuid sai sealt kehvade tulemuste tõttu hundipassi. Otsustajate lühinägelikkust kinnitas Kubica tänavu, võites Renault V6 maailmaseeria.

F1-tiimid 2006

Renault	1 Fernando Alonso*	2 Giancarlo Fisichella
McLaren-Mercedes	3 Kimi Räikkönen	4 Juan Pablo Montoya
Ferrari	5 Michael Schumacher	6 Felipe Massa
Toyota	7 Ralf Schumacher	8 Jarno Trulli
Williams-Cosworth	9 Mark Webber	10 Nico Rosberg
Honda	11 Rubens Barrichello	12 Jenson Button
Red Bull-Ferrari	14 David Coulthard	15 Christian Klien
BMW Sauber	16 Nick Heidfeld	17 Jacques Villeneuve
MF1-Toyota	18 Tiago Monteiro	19 Christijan Albers
Toro Rosso-Cosworth	20 Vitantonio Liuzzi	21 Scott Speed

* paksus kirjas on märgitud sõitjad, kellel on olemas leping 2007. aastaks