Ameerika Arnold
Iga poisi unistuseks on, et tal oleks kodus isiklik robot, kes täidaks käske ja kaitseks teda. Filmis "Terminaator 2" saab poiss sellise lelu. Poisil pole isa ja üsna inimese moodi robot on talle ka isakuju. Omalaadse perekonnana lähevad nad koos emaga sõtta tapjaroboti T-1000 vastu. Kui oled hädas, kutsu ainult robot, tema aitab. See hea robot on Arnold Schwarzenegger.
Film tõi pöörde Arnoldi osadesse. Poiss keelab Arnoldil tappa. Arnold ainult hirmutab ja viimases hädas vigastab, laseb näiteks jalad läbi. Laibamägesid enam ekraanil ei näe. Arnold ei tahtnud enam olla tapjarobot nagu eelmises "Terminaatoris", kuhu lavastaja James Cameron ta esimesel otsavaatamisel valis, öeldes: "Sa oled masin!" "Terminaator 2" oli 1991. aasta vaadatavaim film ja Arnold oli saanud 44.
Lapsepõlvesõbrad on kinnitanud, et Arnold rääkis neile sageli, et tema elueesmärgid on minna Ameerikasse, saada näitlejaks ning abielluda Kennedyga. "Terminaator 2" ajaks olid nooruseunistused täitunud.
Arnoldi sünnimajas Austrias Grazi lähedal polnud veevärki, telefonist kõnelemata. Kodumaja keldris alustas ta kulturismiga. "Olin 15, võtsin kord seljast riided ja vaatasin end peeglis. Uurisin oma paljast keha ja jõudsin selgusele, et täiuslike proportsioonide jaoks peavad mu käed olema 20tollised, et need ülejäänuga sobiksid." 18aastaselt võitis Arnold Euroopa juunioride meistri tiitli. Kaks aastat hiljem oli ta kõigi aegade noorim Mister Universum.
21selt nägi Arnold välja nagu "pähklitega täidetud kondoom" ja kulturismimänedzher Joe Weider tõi ta 1968. aastal USAsse. Arnold nimetas end Austria Tammeks ja võitis Mister Universumi tiitli veel neli korda. Ta treenis oma aju - lõpetas Wisconsini ülikooli ärialal. Elukutseliste kulturistide võistlustelt saadud hiigelsummad investeeris kinnisvarasse ja kulturismitarvete postimüügi ärri ning tõusis 22aastaselt miljonäriks.
Nüüd tuli vallutada Hollywood. Filmi sobival kehal aga oli ameeriklastele arusaamatu nimi. Schwarzeneggerist sai Strong. Väikesed osad (viiulit mängiv kulturist!) ei toonud edu ja alles dokumentaalportree temast kui kulturistist Pumping Iron (1977) tutvustas Arnoldit avalikkusele. "Barbar Conani" (1982) lavastaja John Milius: "Kui Arnoldit poleks olnud, oleksime pidanud ta välja mõtlema."
Uljas mõõgakangelane Conan seikleb kusagil 12 000 aastat tagasi. Selles rollis oli Arnoldil vaja paisutada muskleid, vägev välja näha ja sekka pillata ka mõni sõna. Seda kõike Arnold oskas. Vaenlased lõi ta mõõgaga lihtsalt maha. Ja kahe aasta pärast kutsus James Cameron Arnoldi esimesse "Terminaatorisse" tapjarobotit mängima. Kes sobinuks sellesse ossa paremini? Ka siin võis saksa aktsendiga kõnelev Arnold suhelda lakonismidega. Siit ka see Arnoldi suus edaspidigi kõlav "I’ll be back…". 1980ndail nõudis publik ikka uusi märuleid ja koos Sylvester Stallone'iga tõusis Arnold rahvusvaheliseks täheks. Machokangelase imidžit kinnistasid Commando (1985) ja Predator (1987). Arnold jõudis mängida ka Vene miilitsakaptenit Ivan Dankod märulifilmis "Punane kuumus", 1987. See oli esimene USA film, mida filmiti Punasel väljakul.
Vahel vilksatab Arnoldi tapjamasinates neil aegadelgi inimlikkust. Kuid Arnold tahab enamat. Komöödias "Kaksikud" (1989) mängib ta koos väikest kasvu Danny DeVitoga ebaõnnestunud eksperimendi läbi sündinud kaksikuid, ja "Juunioris" on ta mees, kes jääb rasedaks.
Kolmas noorpõlveunistus täitus 1987. Arnold abiellus John Kennedy nõo Marta Shriveriga. Nüüd on neil neli last - kaks tütart, kaks poega.
Üheksakümnendatel hakkas Arnoldi filminäitlejakarjäär hääbuma. Tollane president George Bush nimetas ta Kehatervise ja Spordi Presidendinõukogu esimeheks. Mullu tegi Arnold California osariigis poliitilist lobi noorsoo kuritegevuse vähendamiseks, nõudes et riik investeeriks 400 miljonit dollarit noorte vaba aja sisustamisse. California kuberneri ametit hakkas ta kaaluma juba kolm aastat tagasi.
Temalt on küsitud: "Miks tahad sa saada 38 miljardi dollarilise võlaga osariigi kuberneriks?" Vastuseks oli, et ta suudaks siiski midagi ära teha. Nii oleks vastanud ka Ronald Reagan. Kui Reaganil olid valimise ajal selged ideed, siis Arnoldil on need väga üldised. Kuid paljud annavad talle rohelise kaardi, kuna "ta on juba filmistaar ja mitte poliitik". Talle andestatakse mõned vallatusedki. Kuidas aga Arnold hakkab tõstma makse, mis California seaduste järgi 1978. aastast peale enam tõstmisele ei kuulu, selgub pärast valimisi.
Arnold on filmides - minimaalselt ümber kehastudes - jäänud iseendaks. Tema ekraanikujud on tugevad ja mehelikud. Ta on tugev. Vaenlaste vastu ei kohku tõmbamast mõõka või haarama revolvrit või automaati. Tema peale võib kindel olla. Ta tahab head ja kaitseb lapsi. Ta säilitab rahu ja otsustab kärmelt. Temas leiab vahel isegi naljasoont. Valimiskampaania ajal sõitis ta ringi bussidega, millel filmide nimetused. Arnoldi bussil kiri Running Man, valimisstaabi bussil Total Recall ja pressibussidel Predator 1 ja True Lies.
Eks tema isiklik elu on seesama Ameerika unelm, mis toidab iga ameeriklase hinge. Tulnud kusagilt kolkast, vaesena, kuid ideaalidega. Teinud ränka tööd, olnud sihikindel, pürginud edasi kohutava energiaga. Abiellunud Ameerika printsessiga. Vaenelaps, kes leidis õnne. Miks mitte valida kuberneriks sellist õnnesärgis sündinud self-made man'i?
Mister kubernaator
- Sündis 30. juulil 1947 politseiniku peres
- Abielus, 2 poega, 2 tütart
- Guinnessi rekorditeraamat ütleb: "Kõige täiuslikumalt arenenud mees maailma ajaloos"
- Teinud läbi plastilise operatsiooni lõual
- Armastab suitsetada sigareid
- Sõiduautoks neljarattaveoga Hummer
- 1982. aastal teenis "Barbar Conani" eest $ 250 000, tänavu "Terminaator 3" eest 30 miljonit.
