Ansipi vastus Lippmaale: tahaks teada, kuidas akadeemik kogu gaasi torus plahvatama paneb

Eesti Ekspress toob ära peaminister Andrus Ansipi kommentaari meie lehes ilmunud intervjuule akadeemik Endel Lippmaaga, kus viimane väidab, et Nord Streami gaasijuhtmes oleva gaasi totaalne plahvatusjõud võrduks umbes 50 Hiroshima tuumapommiga. Kommentaar on võetud valitsuse pressikonverentsi stenogrammist.

Eks me olime ka varem omavahel konsulteerinud ja see oli üksmeelne otsus. Eelmisel nädalal toimunud valitsuskabineti nõupidamine oli väga konstruktiivne. Minu isiklik seisukoht on kogu aeg olnud selline, et kõigepealt me kuulame ära kõik argumendid, kaalume neid argumente ja siis langetame kaalutletud otsuse. Ma pean möönma, et see avalik debatt või nõndanimetatud avalik debatt ei jäänud alati argumenteerituks ja need argumendid, mida esitati või nõndanimetatud argumendid, ei olnud alati sugugi kaalukad.

Mul on isegi piinlik Soome inimeste ees, kui püütakse mõne poolt omistada Eesti rahvale sellist suhtumist, et kui viiekümne Hirošima tuumapommi suurune pomm on kümme kilomeetrit Soome poole, et siis oleme meie päris rahul, sest et meid see siis ei ähvarda. Kui ta on aga siin, siis me pole üldse rahul. No eestlased nii kindlasti ei arva. Ma ei taha klammerduda selle ühe, suhteliselt demagoogilise argumendi külge, kuid teada on, et Savisaar on öelnud, et tegemist on moodsa tuumapommiga ja täna siis ma loen Ekspressist, et Endel Lippmaa ütleb ka, et kui kogu see gaas terves selles torujuhtmes korraga detoneerida, et siis plahvatus võrdub 50 Hirošima tuumapommiga. Ma austan Endel Lippmaad väga kui teadlast ja samas ma tahaksin ka väga, et Eesti saaks Ostvaldi kõrvale ühe oma tõelise nobelisti. Ma olen päris kindel selles, et kui kellelgi õnnestub luua tehnoloogia, mis paneks selles veealuses torus kogu gaasi korraga plahvatama, siis ta pälviks kindlasti Nobeli preemia. Mina ei tea, kuidas auväärt akadeemik suudab kogu gaasi korraga seal detoneerida.

Sama tark oleks välja arvutada, kui palju näiteks Põhjamere alune nafta võiks siis plahvatades energiat välja paisata ja kas maakera jääks siis veel üheks tükiks või mitte. Selleks, et gaas plahvataks, selleks on tal vaja sinna kõrvale veel teatud komponente - hapnikku on vaja, oksüdatsiooniprotsessi on vaja. Aga kuidas sealt mere alt seda kätte saada, seda mina ei tea. Seda tuleks kindlasti akadeemiku käest küsida.

Vabandust, see oli üks emotsionaalne argument, aga neid emotsionaalseid argumente on meil avalikus nõndanimetatud debatis olnud oi-oi-oi kui palju, mille pärast mul on isiklikult piinlik. Aga ma arvan, et ka need totrused, mida on välja öeldud, on andestatavad, sest et põhimõtteliselt nendes fundamentaalsetes seisukohtades meil nende teiste debateerijatega kunagi eriarvamusi ei ole olnud.