Graafilisele disainile ja popkultuurile keskenduv võrguajakiri www.betamag.ee loodab esitleda
"beetakultuuri", midagi, mis võib mainstream-ehk alfakultuuri
kõrval jääda tähelepanuta. Beetakultuur paistab
tähendavat uue põlve disainerite ja illustraatorite loomingut,
midagi, mis on tõesti avalikkuse jaoks suhteliselt varjul. Uued tegijad
elavad teistsuguses maailmas ja kasutavad ka natuke teisi
kommunikatsioonikanaleid. Vanad tegijad ei tea neid; ja ega nemad
tõenäoliselt suurt ka vanadest tegijatest ei tea. Selline
süütus on omamoodi võluv; fragmenteerunud maailmas annab
sellise väljaande teke kommunikatsioonivõimaluse.
Muidugi
võiks - kogu lugupidamise juures tegijate vastu - natuke debateerida
nähtu originaalsusest. Illustratsioon ja disain on üsna trendikesksed
tarbekunstid ja kaugemas perspektiivis pole siin esitletud tööd liiga
kordumatud; kordumatuks võib neid pidada Eesti kontekstis.
Trendibaromeetrina töötab Betamag hästi, visuaal domineerib
kerget korrektorikätt igatseva teksti üle. Ma ei tea, kes on siin
esitletud välismaised disainerid, aga huvitav on tundmatute
töid vaadata küll, selle asemel, et lugeda 23. jutuke Stefan
Sagmeistrist või 51. intervjuu Tobias Frere-Jonesiga.
Ka vanemate ja
kuulsamate disainerite, näiteks Kristjan Mändmaa ja Ivar Saki
loomingus möllab lemmikfondina praegu Avant Garde. Nii et tegelikult on
Betamag ikkagi otsapidi ka alfakultuur.
Mõni sponsor võiks
muidugi selle ajakirjanumbri ka paberversioonis ära trükkida,
mõjuks vingelt.
Tõnu Kaalep
Playboylt Ida-Euroopa ajakiri
B EAST 1/2005
On ilmunud ajakiri nn Ida-Euroopast eelarvamustes elavale lääne inimesele, kes usub kaljukindlalt, et Eesti, Ungari, Sloveenia jt maad ongi sellised luuserlikud, vaesed ja räpased kolkad nagu see tendentslik üllitis neid serveerib. Ennast moe, hoiakute ja kultuuri väljaandena reklaamiv ajakiri on sama halb kui selle trükikvaliteet ja toimetustase. “Kuna B EATSis on juhtiv roll fotodel, siis ei pea nad (lugejaskond – toim.) seda lugema! Mõistmiseks piisab lehitsemisest,” ütleb Prahas ilmuva ajakirja hindust peatoimetaja Vijai Maheswari eelmises Areenis. Ülbe, aga aus programmiline ülestunnistus. Mida ma peaksin veel lisama?
Ida-Euroopat peaks Maheswari seestpoolt justkui tundma, on ta ju töötanud Moskvas Vene Playboy peatoimetajana ja Tallinnas Financial Timesi Balti korrespondendina. B EASTis positsioneerib Maheswari ennast peaasjalikult nilbe ja räige ööelu asjatundjana ning tema suhtumine kunagisse idablokki endiselt stereotüüpne ja kubiseb klišeedest: Tallinnas on kõige ilusamad tüdrukud, kõige trendikamalt riides, pidu siin palju lahedam pidada jne. Lugedes B EASTi, tundub, et Eestis on uute tegijate defitsiit ja promootorid jäänud samaks nagu kümme aastat tagasi, egas muidu siis ilmesta ajakirja DJ Rhythm Doctori foto, disaini aga reklaamib pudipadipood Nu Nordic. Kuigi, mingil hetkel hakkasin mõtlema, kas äkki ei täida ajakiri peatoimetaja tutvuskonna promotsiooni ülesannet...
Eesti nimede õigekirjutus käib Maheswarile küll üle jõu, nimekujud nagu näiteks Hieroluxx, Levis Valjak, Paul Julm, Talinn räägivad enda eest.
Harry Liivrand
