Ärge vaadake mind, palun

Kuidas meelitada teatrisse rohkem rahvast? Tuleb teha alastistseen!

Paar aastat tagasi Rakvere teatrifestivalilt Baltoscandal on meelde jäänud kaks etendust. Mati Undi lavastatud "Inimesed saunalavalt" ning noorte koreograafide Merle Saarva ja Krõõt Juuraku tantsuetendus.

Viimases võeti mõnes mõttes kokku kogu laval (või elus) alasti võtmise mõte ja probleemistik: üks neiu kooris end paljaks ja istus rahulikult lava servas. Teine tantsis, keerutas, möllas ja karjus: "Vaadake mind! Palun! See on mulle väga tähtis!"

Loomulikult keskendus publik vaiksele, ent paljale kaunitarile.

Nagu näha, on nüüd kohalikud näitlejad sel moel päästma asunud kogu Eesti teatrit. Tükk, kus vähemalt mõni osatäitja publikut alastistseenidega võrgutada püüab, leiab üle Eesti.  

Ja teatrisse "satub" ka rahvast, kes seal kunagi ei ole käinud. 

    

*Rakvere: "Täismäng"

Lahti riietub kogu trupi meesosa, kaasa arvatud macho Üllar Saaremäe.

Esietendusel läksid naised esireas täiesti pöördesse. Suur osa publikust oli kohalik - kujutage ise ette, kui viis väikelinna meest "lõpuni" lähevad. Etendus on siiamaani välja müüdud!

 

*Tartu: "Roberto Zucco" (Vanemuine)

Tambet Tuisk.

24aastase sarimõrvari Roberto kõrval näeb selles lavastuses Üht Kannatamatut Kupeldajat ja Üht Hullunud Libu. Nimed räägivad enda eest. 

"Zucco" kohta teab Tartu rahvas rääkida, kuhu peab saalis täpselt koha võtma, et näitleja Tuisu etteastest midagi kaotsi ei läheks. 

 

*Tallinn: "Elluastuja" (Eesti Draamateater)

Jan Uuspõld, Ülle Kaljuste. Benjaminil (Uuspõllul) pole midagi selle vastu, kui teda võrgutab perekonnatuttav – temast paarkümmend aastat vanem abielunaine, proua Robinson (Kaljuste), kes oskab talle elust mõndagi enamat rääkida ja näidata kui ema, isa ja sõbrad.

Kui see tükk välja tuli, "sattus" teatrisse ka rahvast, kes muidu teatris kunagi ei käi.  

  

*Viljandi: "Dekameron ehk Mea culpa" (Ugala)

Hilje Murel, Martin Algus, Erni Kask, Meelis Rämmeld, Tanel Ingi.

  

*Pärnu: "Blue Room"

"10 erinevat kohta. 10 erinevat stseeni. Igas stseenis kohtuvad naine ja mees. Iga kord viib nende suhe välja seksini." Nii kõlab etenduse tutvustus.  

Katariina-Lauk Tamm, keda Eesti rahvas teab juba väga julge etteaste järgi kodumaisest filmist "Somnambuul", ja Sepo Seeman.

 

Kavast maas

Lavastus "Family Affairs" (Endla, lavastaja Andres Lepik) võeti mängukavast maha pärast kümmet etendust, sest rühm aktiivseid linnakodanikke pidas seda liigseks roppuseks ja nende moraalitunnet riivavaks.

Tegemist oli muusikali sugemetega farsiga, kus edukas perekonnas võimutsevad vähemused: neeger, transvestiit, vana lesbi, narkomaan, alaealine lits ja teised. 

Mängukavast maas on ka Mati Undi "Inimesed saunalavalt" ja Von Krahli teatri etendus, Ingomar Vihmari lavastatud "Mõned teravad polaroidid".

Viimasel juhul oli tegemist kreiside homosuhetega, millest ei puudunud loomulikult voodistseen.