Reis: Islandi kööki avastamas

Eks ühe rahva ­kultuuri kohta räägib ­kohalik köök nii mõndagi. Püüdsin ­võimalikult ­paljudes Islandi ­restoranides käe ­valgeks saada.

Tore, et eksisteerib Põhjamaade Ministrite Nõukogu fond ja et on olemas tublid inimesed, kes projekte kirjutavad. Sel moel sai kamp Tallinna ja Tartu peakokkasid vahetusprogrammi raames Islandi parimates restoranides oma oskusi näidata ja selle salapärase maa omapärast loodust kogeda.

Esimene eksperiment oli restoranis Vox, mis asub Reikyavikis Hiltoni hotellis. Kaks pikka päeva köögis andis kogemuse, mis ületas minu ootused. Sous chef ehk pea­koka parem käsi serveerib isiklikult külastajatele isutekitajaid (amouse bouche) ning tutvustab iga järgneva käigu puhul, kuidas ja millest see on valmistatud. Kuna kasutatakse ainult põhjamaist toor­ainet, ei leidu köögis punast veini ega oliiviõli: Põhjamaades neid lihtsalt ei toodeta. Minu jaoks oli üllatav, et meie laiusvööndile kohasest ja harjumuspärasest toorainest valmistatud roogade maitsed olid võrratult puhtad.

Uuel päeval ootas ees töö restoranis Fish Company, mille menüüs olid enamasti mereannid, kuid mitte ainult. Parima lamba­liha kogemus pärineb konkurentsitult Islandilt. Seda ei saa võrrelda meie kõikuva kvaliteediga ega ka mitte Uus-­Meremaalt tooduga: liha on õrn nagu vasikal, kuid maitseb ikka nagu lammas. Üllatas veel see, et 99 protsenti liharoogadest valmistatakse külmutatud lihast. Minu eelarvamuse kohaselt pole see piisavalt pehme, aga tänu tehnoloogiale saab valmistada imemaitsva roa. Molekulaargastronoomiat kasutatakse siin oskuslikult ja osa köögist meenutabki pigem keemiaklassi.

Islandi kokakooli pääseb õppima siis, kui leitakse mentor, kelle käe all tuleb soovituskirja saamiseks paar aastat töötada. Siis ollakse küps kooli jaoks, mille lõpetamiseks kulub neli aastat. Enamiku ajast täidab praktikalabor ja köök, mis on paremini sisustatud kui Tallinna tipprestoranid. Lõpetajad on juba sellisel tasemel, et nende jaoks ei ole Bocus d’Ori võistlustel osalemine ennastületav väljakutse.

Põhjamaiselt karged elamused

Söögikohtade hinnad on majanduskriisis vaevleval Islandil väga mõistlikud ega kannata võrdlust paari aasta tagustega. Kallis on siiski alkohol, mida saareriigis ei toodeta ning kõrgelt maksustatakse.

Pettumuse valmistas palju kiidetud restoran Fish Market. Ilmselt olid ootused liiga kõrged, aga Michelini-vääriline elamus jäi saamata, kuigi sealne peakokk on Islandi kokasaadete telestaar ja mitmete võistluste võitja. Restoraniköök oli nähtust üks mustem ja organiseerimatum. Köök ju annab sõnumi suhtumisest ja restorani tasemest!

Tihedatest kokkamispäevadest hoolimata jõudsime tutvuda ka Islandi vaatamisväärsustega. Parim lõõgastav elamus oli kuumaveeallikatega looduslik bassein Blue Lagoon Spa. Veesoojust 35 kraadi ja kõikjal saadaval valge tervendav muda, mis olevat noorendava toimega ja tõhus nahahädade vastu. Laavakonaruste vahel asuv bassein on mulle parim teadaolev päikesetõusu nautimise koht. Varahommikul oli väljas kaks külmakraadi, aga kaelani vees istudes ja šampanjaklaasi käes hoides ei oska midagi enamat tahta.

Geisrid ja liustikud

Mõistagi on kohustuslik külastada Islandi kuulsaid geisreid, mis üldjuhul iga kümne minuti tagant purskavad. Paari-kolme päevaga jõuab napilt ära näha mäed, liustikud, vaalad, vulkaanilise tegevuse piirkonna, suuremad linnad ja ajaloolised paigad. Matkahuvilistel tasub avastada rahvusparke, kus on palju matkaradu. Skaftafelli rahvuspargis korraldatakse väga ilusat matka põhjamaises maastikus Svartifossi joani ja sealt edasi Skaftajökulli liustiku juurde.

Loodusnähtused

Põhja pool on looduslike laavaskulptuuride väli Dimmuborgir ja Hverfelli vulkaanikraater, kuhu otsa võib ronida ja kust avaneb kaunis vaade igas suunas. Saare lõuna­poolel asub Islandi kuulsaim vulkaan Hekla. Teel tippu tuleb ületada kaootiline laava­vool ja mõned lumeväljad. Arvatavasti on tõusmine peatselt keelatud, sest Hekla võib hakata ennustuste kohaselt varsti purskama. Eelmised pursked olid aastatel 1991 ja 2000.

Matka Flaajökulli liustikukeele juurde väärib kindlasti ette võtta. Liustikueelse järve äärest leiab hoopis teise maailma: ronida saab maast väljaulatuvate jäätükkide peale ja jälgida nende sulamist.

Island on üldiselt lapsesõbralik maa ja seda ka restoranikultuuri osas. Isegi juhul, kui isa-ema mõne keerulisema matka ette võtavad, leiab lastele köitva tegevuse.