Autoga reisile!
Vaatamata sellele, et tänapäeval võib autoga reisimine pea kogu gloobust katva lennuliikluse kõrval tunduda üsna ebapraktiline, kaasnevad autoreisiga omad seiklused, mida igaüks võiks vähemalt korra elus kogeda.
Kõik algab suhtumisest
Kuigi Rüütel on autoga külastanud paiku, millest arvatavasti mõni eestlane isegi kuulnud pole, ei pea ta halvaks ühtegi reisisihtkohta. Pigem leiab kogenud rännumees, et iga autoreis on huvitav, kui ennast selleks õigesti häälestada ning mitte hakata võõras kohas iga hinna eest enda õigust taga ajama.
“Eelkõige pead sa olema aupaklik ning aus nii enda kui ka teiste vastu,” ütleb ta, kuid lisab, et teatud distantsi tuleks siiski hoida. Seda eriti maades, kus kultuur ja käitumistavad erinevad meie omadest.
Ilusaid kohti, kuhu autoga rändama minna, on Rüütli sõnul palju, kuid ometi soovitab ta eriti soojalt Norrat. “Sealsetel kitsastel fjordidevahelistel teedel sõitmine nõuab küll natuke vilumust, kuid seal see vilumus tekibki,” iseloomustab ta kauni ja erilise loodusega riiki.
Rüütel soovitab teisigi kohti, mis ei jää automatkajaid meelitava Vahemere-äärse päikese alla: Rumeenia, Portugal, Baskimaa ning Põhjamaad.
Neile, kes on valmis suuremaks seikluseks, pakub ta välja autoretke Venemaale Koola poolsaarele või hoopis Lähis-Ida piirkoda. “Seal on küll oht röövi ohvriks langeda suurem, kuid mõnede reeglite järgimine vähendab seda ohtu,” lausub Rüütel.
Esimese reeglina nimetab ta kiirust: “Sõita tuleb maksimaalse lubatud kiirusega, et ei tekiks võimalust rünnakuks.”
Lisaks teab Rüütel oma kogemusest rääkida, et peatuspaikades ei ole õige öelda, millises suunas sõidate, ja kindlasti ei tohi avalikes kohtades eputada oma raha või väärtasjadega.
Veel soovitab ta võimaluse korral jätta alati vähemalt üks inimene autode juurde valvama, sest varguse ohvriks langeda on väga lihtne. “Meilt varastati nii, et olime kolmekesi autos,” meenutab Rüütel, öeldes põhjuseks selle, et reisil muutub inimene tihtipeale liiga lõdvaks ja kaotab valvsuse.
Kõige rohkem kulub kütusele
Rüütli arvates ei tohiks reisigrupi suurus autoreisil ületada kolme sõidukit ning inimesi ei soovita ta viiekohalisse autosse pakkida rohkem kui kolm. “Kolonn läheb liiga pikaks ning sõitmine on liialt keeruline,” põhjendab ta. Lisaks teab ta öelda, et autoreisil kulub iga kuupsentimeeter auto mahust ära.
Auto juures ei pea Rüütel tähtsaks auto marki, vaid pigem sõiduki korrasolekut.
Lisaks peaks sõidukis käepärases kohas olema nii söögi- kui joogiasjad, et ei peaks iga ampsu pärast seisma jääma. “Kui sa pead pika sõidu ajal, kui teised autos magavad ja ise oled samuti unine, hakkama midagi otsima, võib see osutuda isegi natuke ohtlikuks,” lausub ta.
Kui reisile minnakse mitme autoga, on peaaegu hädavajalik autodevaheline raadioside. “See on tähtis, et juhtautost saaks varakult teistele kolonnis liiklejatele manöövritest teatada ning samas aitab see kokku hoida aega ja ka mobiiliarvet,” ütleb Rüütel.
Kellel rahakott lubab, see saab kindlasti abi ka navigatsiooniseadmest. “Meie reisil oli sellest väga suur kasu Maroko ja Mauritaania piiril, kus asusid miiniväljad ja oli vaja ennast väga täpselt positsioneerida,” meenutab ta hetki ümbermaailmareisilt. Samas ütleb kogenud rännumees, et seni on aetud läbi ka tavalise kaardiga ning otsest vajadust kalli seadme soetamiseks üheks reisiks ei ole.
Kuna kõige suuremaks kuluartikliks autoreisil on kütus, siis soovitab Rüütel kaasa võtta kas või väikse kanistriga lisakütust, et vältida teele jäämist. “Selleta ei saa ning haltuura korras traktoristilt odava kütuse ostmine on ääretult ohtlik,” teab ta rääkida.
Enne sõitu minekut soovitab ta otsida internetist ning reisijuhtidest – nagu näiteks Lonely Planet – autojuhile vajalikku infot, sealhulgas eri riikide kütusehindu ja teedemakse eri riikide kohta. Kalleima kütusega Euroopa riikidena mainib ta Norrat ja Prantsusmaad.
Need, kellel on natuke rohkem rändurihinge, saavad kokku hoida ööbimiste arvelt. “Suvisel ajal on väga mõnus magada väljas ainult magamiskotiga ja lisaks on see palju põnevam kui hotellis ööbida,” kiidab Rüütel ning soovitab seda teistelgi autoreisil proovida.
Planeerimata ei saa
Päris ilma kodutööd tegemata ei soovita Rüütel reisile minna ning ütleb, et vähemalt kondikava tuleks paika panna. Samas aga ei tohiks reis muutuda liialt ekskursiooniks. “Improvisatsiooni peaks sellisel reisil ikka olema, sest see teeb asja fun’iks,” arvab rännumees ning ütleb, et vahel on väga põnev natuke ära eksida.
Samuti ei tasuks keskenduda ülearu ühele kohale, sest kui on olemas oma sõiduvahend, tuleb seda ka ära kasutada. “Kui oled näiteks sõitnud Marbellasse päikest võtma, siis pärast sellist reisi sa ei saa öelda, et oled Hispaaniat näinud,” toob Rüütel näite ja soovitab külastada võimalikult palju erinevaid paiku.
Reisi planeerimisel peab ta väga tähtsaks grupijuhi välja selgitamist hulk aega enne reisi. “Eriti oluline on see mitme perega või suurema grupiga reisimisel, kus inimestevahelised pinged tekivad väga lihtsalt,” lausub Rüütel ja lisab, et seda ohtu aitab vähendada üksmeel grupijuhi valimisel ning enne reisi reeglites kokku leppimine.
