Sündmuspaik: Tänavu 31. mail avastati Tallinna kesklinnas Tartu mnt 53 asuva kontorihoone juurde pargitud heleda Mercedese küljest lõhkeseadeldis. Põrgumasinale, mis käivitumisel võinuks purustada auto, tappa seal istunud juhi ning lõhkuda olulisel määral hoonet, saadi õigel ajal jaole ja see tehti kahjutuks. Inimesed jäid ellu. Foto: Ilmar Saabas

31. mai pärastlõunal võisid Tallinnas Tartu maanteel liikuvad inimesed kogeda häirivat vaatepilti – valvsalt ootavad kiirabiautod, politseilindid maja number 53 ümber, tõsiste nägudega päästeametnikud. Liiklus oli piiratud, peatuma jääda ega majja siseneda ei lubatud.

Päev hiljem paiskasid ajalehed ja uudisportaalid välja napi, kuid jahmatava uudise: Tartu mnt 53 asuva kontorihoone juurde pargitud Mercedese alt leiti lõhkekeha.

Hele Mercedes kuulus hiljuti pankrotti läinud, kuid sajandi alguses Eesti suurima viinatootjana miljoneid teeninud Igor Savenkovile. Tema tööruumid on alati olnud just selles Tartu maantee majas, mille ees pommiga mersu seisis. Leitud lõhkeainekogusest piisanuks eri allikate andmetel mitte ainult auto ja selle omaniku kõrvaldamiseks, vaid ka raskete paeseintega kontorihoone purustamiseks.

Õnneks reageeriti õigel ajal ja täpselt – õhtuks oli pomm minema veetud ja kahjutuks tehtud.

Kaks kuud kestnud uurimise tulemusel selgus, et just kaks vahistatud meest on tapmiskatsega seotud.

Õhku jäi aga küsimus – miks taheti Savenkovi tappa? Ja kes mõrvakatse korraldas? Tallinnas pole juba ammu pommiplahvatuste abil arveid õiendatud.

Vodkakuninga järsk langus

Savenkov on muidugi Eestis teada mees – 2000. aastate alguses hoidis talle kuulunud Onistari vodkatehas Eesti viinaturul liidrikohta. Savenkovile kuulusid Moe ja Rakvere piiritusetehas ning õlleköök Sillamäel. Osalus Paldiski põhjasadamas ja Eesti suuremate hulka kuuluvas turvafirmas Alfastar. Rääkimata kinnisvarast, ööklubidest, ajalehest Molodjož Estonii, raadiojaamast…

Kahtlemata oli ta suur tegija, kuigi mõne versiooni kohaselt võis Savenkov olla pelgalt suure raha tundmatuks jääda soovivate omanike esindaja. Ent see selleks.

Kindel on aga, et jaanuaris 2010 kuulutas Harju maakohus välja Igor Savenkovi eraisiku pankroti. Pool aastat varem oli pankrotis olevaks kuulutatud tema kuulsaim ettevõte Onistar.

Tähelepanelikumad vaatlejad märkasid, et Savenkovi viinaäri allakäik sai alguse just siis, kui maksu- ja tolliamet asus senisest jõulisemalt võitlusse salaalkoholi vastu ning viinapudelitele hakati kleepima maksumärke.

Savenkovi eraisiku pankroti puhul aga märgiti, et kunagi eduka ja mõjuvõimsana paistnud ärimees võttis aastatel 2006–2009 laene, mis pankrotihalduri ettekande kohaselt talle juba nende saamise ajal selgelt üle jõu käisid. Sellele vaatamata jagas Savenkov käendusi ning laenas kokkulaenatud raha omakorda edasi.

Pankrotistunud ärimehe vastu kogunes nõudeid kokku 246 miljoni krooni eest. Juunis 2010 toimunud koosolekul leidis neist tunnustamist 129 miljonit. Neid, kellele sai Savenkovi pankrotiga selgeks, et oma raha ei näe nad kunagi, on tõenäoliselt palju. Küllap hakkas nii mõnigi viha pidama. Ent kas tõesti võis keegi neist lootusetule, kuigi mersuga sõitvale võlglasele autopommi panna?

Prokuratuur praegu lisakommentaare ei anna. Menetlust juhtiva Põhja prokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu teatas, et paraku ei saa ta praeguses seisus juhtunu võimalike motiivide ega sellega seotud inimeste tausta kohta täpsemat informatsiooni anda rohkem, kui seni pressiteadetes öeldud.

Kes võeti vahi alla?

Sel neljapäeval vaatab Tallinna ringkonnakohus läbi kahe mehe kaebused vahistamise asjus. Just neid kahtlustatakse seotuses Tartu mnt 53 juurde pargitud auto külge paigaldatud võimsa pommiga.

Üks, kelle kaebust kohus vaeb, on 37aastane Sergei Starõhh. Erinevate kuritegude eest on teda korduvalt karistatud – näiteks aastal 1997 pandi ta varguse, ärandamise ja väljapressimise eest viieks aastaks türmi. Ent kui ta möödunud aastal joobes juhtimise eest (autoks enam kui miljonikroonine Mercedes G400) kohtu all oli, kaitses teda “maffia-advokaat” Anatoli Jaroslavski. Tähendab, Starõhh pole päris tavaline pätt, vaid… Ütleme nii, et professionaal. Ent tema pole selles asjas huvitavaim tegelane.

Teine persoon, kelle vahistamise põhjendatust arutatakse, on keegi Ralf Miller. Esmapilgul tundmatu nimi, kelle kohta põgus netiotsing infot ei anna. Ent kui keskealisel inimesel mis tahes taust puudub, võib see viidata vahetatud nimele. Nii ongi. Põhjalikuma otsimise järel tuleb välja, et Ralf Miller on varem kandnud nime Ralf Koppel ning alles hiljuti oma naise perekonnanime võtnud.

Tähelepanelikud Ekspressi lugejad märkasid juba mõni aasta tagasi, kui sättisime ritta Savenkovi võlasuhteid, et kunagise kröösuse suurimaid võlausaldajaid (kokku üle 24 miljoni krooni) on Läti ärimees Ralf Koppel. Pehmelt öeldes värvika taustaga mees, kellele mõni aasta tagasi tema maja väravas palgamõrvar ligi astus, vene keeles “Unusta võlg!” ütles ja mehest napilt mööda tulistas.

Mõni aasta tagasi hindas lõunanaabrite ärileht Dienas Bisness Eesti päritolu Koppeli varanduseks umbes 500 miljonit krooni, ent vaatamata tohutule jõukusele on mehe äridest väga vähe teada.

Koppel sai Lätis tuntuks pärast seda, kui sealses ajakirjanduses ilmusid uurimused, kuidas Jūrmalas, Liivi lahe Rivieras asuv kõige hinnalisem kinnisvara kuulub hämaravõitu taustaga ärimeestele, sealhulgas Eesti päritolu Koppelile.

Viimastel aastatel on Koppel-Miller saanud Läti ajakirjanduses üsna tuntud tegelaseks, kes on mässitud mitmesse (meie mõistes) pöörasesse skandaali.

Tundmatu, aga skandaalne ülirikkur

Jaanuaris 2009 tulistati Koppelit tema hiiglasliku kodumaja ees. Mees pääses ja teatas pärast juhtunut, et kavatseb oma pere Eestisse kolida. Raske öelda, kas ta nii ka talitas.

Enne seda on mees olnud Läti meedia tähelepanu all seoses ühe pikaleveninud ja väga segase äritüliga ning sellest välja kasvanud korruptsiooniskandaaliga: endised äripartnerid kaaperdasid Koppelilt tulusa äri, tüli käigus olla Koppel üht nendest metallvardaga peksnud, seejärel aga märkimisväärse altkäemaksu abil end kohtuskäimisest päästa üritanud. Kõige tipuks olla ärimees ähvardanud kohtunikku.

Kõigist selle loo üksikasjadest – kes ja milles täpselt süüdi on ning mis asjaoludel Koppelit lõppude lõpuks tulistati – võiks peaaegu et raamatu kirjutada.

Fakt on aga see, et märtsis 2009 pöördus Koppeli abikaasa Sana Miller avalikus kirjas Läti presidendi poole, et too aitaks jõuda konfliktis õiglase lahenduseni. Fakt on seegi, et Ralf Koppeliga seotud kriminaaljuhtumite menetlemise käigus on koha kaotanud paar prokuröri.

Enesestmõistetavalt on huvitav, mis seos peale eestipärase nime sel mehel Eestiga veel on. Nimetab ju Läti ajakirjandus teda ühemõtteliselt eestlaseks või Eesti kodanikuks. Riia eestlased ei tea temast rohkem kui ajakirjanduses avaldatud. Eestis aga on ta üldsuse jaoks täiesti tundmatu suurus. Äriregistris ei leidu tema kohta enamat kui kaks kustutatud firmat ning üks garaažiboks.

Kuigi nime järgi on Ralf Koppel justkui puhas eestlane, väidetakse, et eesti keelt ta ei räägi. Vähe sellest, sünnijärgselt olevat tema nimi hoopis Vladimir Milakov ning mehe nooruspõlv polevat sugugi laitmatu olnud. Tõsisasi on aga see, et just teda kahtlustatakse praegu Igor Savenkovi kasutuses olnud auto külge pommi paigaldamise tellimises.

Kohtus loodetavasti selgub ka see, kas Ralf Miller, endine Ralf Koppel, on tõepoolest lugupeetud ettevõtja või miski variisik või kurjategija.