Balti biidermeieri suurnäitus Kadriorus
Äsja Kadrioru lossis avatud suurnäitus “Balti
biidermeier” (kuraator Tiina Abel) tutvustab 19. sajandi esimese poole
Eesti- ja Liivimaad ajajärgu ühe olulisema tunnuse –
biidermeierlikkuse kaudu.
Mõiste “biidermeier”
sündis Napoleoni sõdadele järgnenud rahuaja kodanliku elutunde
tähistamiseks ning jättis olulise jälje kõigile kunsti
vormidele. Eesti kunstikogudes on säilinud suurepäraseid portreid,
maastikke, linnavaateid ja tarbekunstiteosed, mis juhatavad vaataja sellesse
naiseliku malbuse ja meheliku kindlameelsuse aega, annavad nauditava pildi
baltisaksa seisuseuhkusest ja soorollidest, kodukultusest ja
kodumaa-kujutlusest, suhtumisest eestlastesse, Tartu ja Tallinna elust.
Biidermeierstiil sündis küll saksa keeleruumis, ent sellega
tihedalt seotud Eesti- ja Liivimaa baltisakslaste seisuslik elukorraldus
ühildus sujuvalt biidermeierajastu ideaalidega. Biidermeierkultuurile
iseloomulikud väärtused – individualism, praktilisus,
koduarmastus, tihedad perekondlikud suhted – olid baltisaksa
ühiskonnakorralduse aluseks.
Ligi aasta, kuni 29. augustini
2010 kestval näitusel eksponeeritud baltisaksa kunstnikud on muu hulgas F.
B. Dörbeck, T. Gehlhaar, J. Hau, E. Hau, G. A. Hippius, C.
F. von Kügelgen, F. L. von Maydell, G. J. F. Napiersky, C. T. von Neff, A.
G. W. Pezold, H. L. Petersen, G. F. Schlater, K. A. Senff, J. C. E.
Ungern-Sternberg, C. S. Walther, O. Zoege von Manteuffel.