Barack Obama - esimene rassisegune Havailt pärit USA president
Vähe sellest, et Illionoisi senaatorist saab esimene segarassiline president, ta on ka esimene Havai asukas, kes Valgesse Majja kolib. Ta isa oli pärit Keeniast, ema oli valge Kansase asukas.
Ta on ka esimene senaator, kes võidab presidendivalimised oma ametiajal - pärast John Kennedyt 1960. aastal.
Trendi jätkates on ta neljas järjestikune president, kes sai oma hariduse Ivy League´i rühmitusse kuuluvast tippülikoolist.
Analüütikud ütlevad, et umbes kümnendik valijatest tuli esmakordselt valima. Need olid alla 30 eluaasta vanad, viiendik neist olid mustanahalised või latiinod. Nende osakaal valijate seas oli suurem kui rahvastikus, ning see rühm hääletas valdavalt Obama poolt.
Üldiselt sai Obama enda poole suurema osa naistest, mustanahalistest ja latiinodest. Kuigi ta jäi pigem kaotajaks valgete seas, vähendas ta oluliselt vahet võrreldes 2004. aastaga.
Obama vannutatakse ametisse 20. jaanuaril 2009 ning temalt oodatakse eelkõige majanduskriisiga tegelemist, Iraagi sõja lõpetamist ja tervishoiusüsteemi muutmist.
Vabariiklane John McCain (72) pidi kaotust tunnistama. Ta oli lootnud saada vanimaks esimest ametiaega alustavaks USA presidendiks, ning asepresidendiks oleks siis saanud esmakordselt naine - vastuoluline Alaska kuberner Sarah Palin (42).
Obama asepresidendiks saab senaator John Biden (65), kel on tugev renomee välispoliitika osas.
