Basras arreteeriti terroriplahvatustes kahtlustatud britid
Pärast seda, kui nad olid Basras tulistanud ja surmanud Iraagi politseinikke ja tsiviilelanikke, tabati lõhkeainetega täidetud autost kaks Briti õhujõudude eriteenistuse (Special Air Service – SAS) või erivägede agenti, kes olid rõivastunud Mahdi armee enesetaputerroristideks.
Suutmata kaht terroristideks maskeerunud meest kohaliku politsei käest teisiti vabastada, võtsid Briti väed kasutusele erakorralise taktika – lükkasid Basra politseijaoskonna ja vangla müüri buldooseriga maha ning võtsid Iraagi politseiametnikud seniks sihikule, kuni terroristidest agendid neile üle anti.
Briti juhtivate ajalehtede 20. septembri esikülgedel ilmusid dramaatilised fotod põlevast tankist, mis võttis osa esimesest katsest Briti agente vabastada. Sellest olulisem, ent segaseks jäänud sündmus oli aga kahe mehe arreteerimine, mis Daily Maili sõnade kohaselt “pani Basra küdema”.
New York Timesi väljaspool Ühendriike levitatav väljaanne The International Herald Tribune isegi ei maininud neid Basras aset leidnud olulisi sündmusi, mis arvatavasti paljastavad Iraagi niinimetatud sektantliku terrorismi tegeliku allika.
Salapärased autopommid
Möödunud kuu jooksul on sajad iraaklased hukkunud autopommiplahvatustes, mille korraldamist ükski rühmitus omaks ei võtnud ja mis näisid olevat juhuslikud. Kaks ja pool aastat pärast Iraagi okupeerimise algust on sellistes arusaamatutes pommirünnakutes surma saanud tuhandeid. Paljusid neist pommidest ei pane plahvatama enesetaputerroristid, vaid tegemist on lihtsalt lõhkeaineid täis topitud parkivate autodega, mis jäetakse tavaliselt rahvarohketesse piirkondadesse.
30. septembril lõhati autopomm Hilla linna puu- ja juurviljaturu lähedal. Plahvatuses sai surma 8 ja haavata 41 inimest. Sarnastes autopommiplahvatustes oli varasema kahe päeva jooksul surma saanud 110 Iraagi šiiitidest elanikku.
29. septembril plahvatas Baladis, mis asub Bagdadist 80 kilomeetrit põhja pool, üksteise järel mitu lõhkeainega täidetud pikapit. Esimene pomm lõhkes turuplatsil. Kümme minutit hiljem plahvatas teisel pool tänavat teine autopomm – samal hetkel, kui jõudis kohale esmaabi. Kolmas pomm plahvatas veel kümme minutit hiljem elamurajoonis, kus väidetavalt elavad peamiselt šiiidid.
“Seal polnud ühtki politseinikku ega Ameerika patrulli, ainult pahaaimamatud inimesed, kes turul sisseoste tegid,” ütles New York Timesile Baladi kõrge politseiametnik.
Samal viisil tappis 18. septembril Bagdadist 45 kilomeetri kaugusel asuva Nahrwani turul autopomm 30 inimest. “See ei olnud enesetapja pomm,” ütles politsei esindaja. “Keset väljakut oli pargitud auto ja siis see plahvatas.”
Nahrwani autopommiplahvatuse nädalal sai Bagdadis ja selle ümbruses toimunud pommirünnakute ja tulistamiste käigus surma üle 200 iraaklase.
16. septembril ründas “enesetaputerrorist” autopommiga Tuz Khormato šiiidi mošeest väljuvaid usklikke Bagdadist 130 kilomeetrit põhja pool. New Yorgis viibinud Iraagi peaminister Ibrahim al-Jaafari ütles, et rünnaku toimepanija oli süürlane, kuid ei esitanud oma väite toetuseks ühtki tõendit.
Briti pommiterroristid Basras
Washington Posti teatel süüdistati kaht britti “Iraagi sõjaväelaste tulistamises või lõhkelaengute paigaldamise katses”.
Basra kuberner Mohammed al-Waili ütles, et Briti agendid arreteeriti, kui nad tulistasid kaht politseinikku, ühe neist tappes. “Nad sõitsid tavalise sõiduautoga ja kandsid tsiviilrõivaid ning neil toimus Iraagi patrulliga tulevahetus,” ütles kohalik ametnik. “Juurdlus käib ja juhtum on antud ühele Iraagi kohtunikule.”
“Väidetavalt olid meestel kaasas relvad ja lõhkeaine,” teatasid BBC ja Briti ajalehed. BBC esindaja Paul Woodi sõnul tegelesid kaks Briti agenti tõenäoliselt salajase infokogumisega, mis aitaks peatada edasisi rünnakuid Briti vägedele. “Nende relvad, lõhkeained ja sidevahendid olid Briti erivägede standardvarustus,” ütles Wood. Ta ei täpsustanud, kas ka parukad ja araabiapärased rõivad kuuluvad Briti erivägede “standardvarustusse”.
Siiski on äärmiselt ebausutav, et kaks parukatega mittearaablasest Briti agenti suutnuksid õnnestunult vaenlase sekka sulanduda. Nende maskeering poleks ära petnud ühtki iraaklast, kes oleks nendega kas või mõne sõna vahetanud.
Briti brigaadikindral John Lorimer ütles oma avalduses, et Iraagi seaduste kohaselt tulnuks “sõdurid” üle anda koalitsioonijõududele. Kui läbirääkimised agentide vabastamiseks ebaõnnestusid, purustas Briti soomusveok vanglamüüri. Vangla ründamises lõid kaasa veel tosin armeesõidukit ja helikopterid. Briti ülemjuhatus oli ilmselgelt mures, mida mehed võivad ülekuulamise käigus Iraagi politseile avaldada. Kuberner al-Waili nimetas operatsiooni “barbaarseks vägivallateoks”.
“Võõra lipu terrori” taktika
Kuigi enamik suuremaid meediaväljaandeid ei pööranud maskeerunud Briti terroristide teemale erilist tähelepanu, käsitles juhtumit põhjalikumalt Briti sotsialistliku partei veebiuudiste külg Socialist Worker.
Šiiidi mässulise vaimuliku Moqtada al-Sadri Basras elav esindaja šeik Hassan al-Zargani ütles Socialist Workerile, et Briti agendid olid varustatud lõhkeainete ja kaugjuhitava detonaatoriga.Mõlemad habemega Briti agendid kandsid tabamishetkel musti parukaid ja olid maskeerunud Sadri nn Mahdi armee liikmeteks. Seda “võõra lipu terrori” taktikat kasutab Palestiina okupeeritud aladel sageli Iisraeli salateenistus. Araablasteks maskeerutakse selleks, et tunnistajad saaksid öelda, nagu oleksid terrorirünnaku toime pannud iraaklased.
Basra sündmused said šeik Hassani sõnul alguse sellest, et pühapäeval, 18. septembril arreteeriti Sadri liikumise kõrge esindaja šeik Ahmad Fartusi.
“Korraldasime esmaspäeval linnapea kontori ees protestiavaldusue, nõudes šeigi vabastamist,” ütles Hassan. “Protest oli rahumeelne. Aga sündmused võtsid kurjakuulutava pöörde, kui politsei püüdis peatada meeleavaldajate lähedusest mööda sõitnud kaht Mahdi armee rõivastuses meest. Mehed avasid politsei ja möödakäijate pihta tule. Pärast auto jälitamist peeti nad kinni,” jutustas Hassan.
Mehed viidi küsitlemiseks politseijaoskonda. Samal pärastlõunal saabus Briti armee tankide ja soomusautodega, nõudes nende vabastamist.
Politsei keeldus, sest neid kahtlustati terrorirünnakute korraldamises ning kuna nad olid maskeerunud Mahdi armee liikmeteks, tahtis politsei välja selgitada, keda nad kavatsesid rünnata.
“Politseijaoskonda kaitsma kogunes tuhandeid inimesi. Briti armee avas tule ning rahvahulk vastas kivide ja süütepudelitega.”
“Miks kandsid need mehed Mahdi armee vormi?” küsib Hassan. “Miks oli neil kaasas lõhkeaine ning kus nad kavatsesid oma pommi lõhata?” P>
“Sõdurid sõitsid tankiga politseijaoskonda sisse ning ähvardasid politseinikud tappa, kui nood terroriste ei vabasta,” rääkis Hassan. “Alles siis anti mehed edasise verevalamise vältimiseks üle.”
Iraagi balkaniseerimine
Viis päeva enne kahe Briti agendi arreteerimist Basras teatas Iraani kõrgem sõjaväelane, brigaadikindral Mohammad-Bager Zolqadr al-Jazeera intervjuus kasvavast kahtlusest, et Iraagi pommirünnakute tegelikud toimepanijad on okupatsiooniväed.
Zolqadri sõnul on tuhandeid tsiviilelanikke tapnud niinimetatud sektantlike pommirünnakute taga Ameerika Ühendriigid ja Iisrael. Tema hinnangul vajavad okupatsiooniväed neid rünnakuid oma sõjaväelise kohaloleku õigustamiseks Iraagis.
“Ameeriklased ajavad süü Iraagi ebastabiilsuse pärast kohalike nõrkade ja tühiste rühmituste kaela. Me ei usu seda ning meie käsutuses oleva info põhjal on ebastabiilsuse taga hoopis Ameerika ja Iisraeli luure tegevuses,” ütles Zolqadr.
“Iraagi ebastabiilsuse juured asuvad sügaval. Iraagi ebastabiilsuse taga on riigi okupeerimine võõrriikide poolt. Selleks, et Iraagis tekiks stabiilsus, tuleks okupantidel lahkuda.”
Zolqadri sõnul soovib USA Iraaki paigale jääda, et “röövida selle riigi rikkused, haarata võim Lähis-Idas ning kaitsta Iisraeli, mis on hävingu äärel”.
“Võõra lipu terrori” kõige tõenäolisem eesmärk on õhutada iraaklasi kodusõjale, mis viiks riigi “balkaniseerimisele” – kolme rahvusriigikese tekkimisele, nagu juhtus endises Jugoslaavias. Briti väed on sellist “võõra lipu terrori” taktikat oma jaga-ja-valitse-strateegia toetuseks ajaloo vältel varemgi kasutanud.
Teadaanded nendest arusaamatutest pommirünnakutest lõpevad alati ühtviisi: “Viimasel ajal aset leidnud vägivallateod näivad olevat toime pandud selleks, et riiki rahvuslike ja usuliste erinevuste põhjal veelgi lõhestada.”
Niinimetatud sektantlike pommirünnakute korraldamist Iraagis ei ole omaks võtnud ükski tegutsev kohalik rühmitus. Tõendid viitavad sellele, et tegemist on välisjõududega, kes teevad koostööd okupatsioonivägedega, õigustamaks jagamise ja valitsemise poliitikat.
PS Käesoleva nädala algul leiti Briti kuningliku sõjaväepolitsei eriüksuse kapten Ken Masters (40), kes kõnealuse sündmuse uurimist juhtis, Basras surnuna. Ametlik versioon kõlab – enesetapp.
