Läinud aasta 6. mail kirjutas riigiprokurör Steven-Hristo Evestus alla määrusele, millega vabastas aresti alt umbes 150 miljonit krooni. See otsus tähendas Eesti ajaloo suurima rahapesujuurdluse nurjumist.
Vabaks lastud raha kuulus Eestis registreeritud osaühingutele Sevenert, Montevalle, Instmark ja SV Capital. Neist kolm asuvad 90. aastatel Mart Laari koduna kuulsaks saanud Keemia tänava turvamajas ja kaht omab Peterburi elanik Dmitri Abramkin.
Hiljuti 39aastaseks saanud Abramkin ja tema kolleegid on muutnud Eesti hiiglaslikuks sularahaautomaadiks. Viimase pooleteise aastaga viisid nad siit Venemaale 12 miljardi krooni eest paberraha.
Keskkriminaalpolitsei juures asuv rahapesu andmebüroo peab seda musta raha pesemiseks.

Advokaadid veensid prokuratuuri raha vabastama
Märtsis 2007 alustas keskkriminaalpolitsei ­Dmitri Abramkini ja temaga seotud firmade tegevuse uurimiseks kriminaalasja. Harju maakohus arestis ettevõtete pangaarvetel asunud 150 miljonit krooni. Juhtiva riigiprokuröri Lavly Lepa sõnul oli politseil infot, et "see raha võib olla seotud erinevate Venemaal toime pandud kuritegudega".
Et hakata esitama asjaosalistele kahtlustusi rahapesus, vajas prokuratuur tõendeid miljonite kuritegeliku päritolu kohta. Selleks küsiti abi Venemaalt.
Samal ajal üritasid rahavedajate advokaadid Maksim Greinoman ja Raivo Laus saavutada kohtus raha vabastamist. Kohus jättis raha kinni.
Eesti kõige mõjukamad prokurörid pidasid ka nõu, kas 150 miljonit krooni oleks võimalik käsitleda peremehetu rahana. Sel juhul saaks riik sellele käpa peale panna.
Kaitsjad tassisid prokuratuuri hulga dokumente, mis kinnitasid raha kuuluvust ausatele inimestele. Moskvasse saadetud õigusabipalvele polnud aga vastust tulnud.
"Meil polnud ühtki süüdistust paistmas," selgitab prokurör Lepp. Mida kauem raha kinni hoitakse, seda rohkem saavad omanikud selle vabastamisel riigilt valurahaks intressi nõuda. Nii sündis otsus 150 miljonit krooni vabaks lasta. Mida omanikud selle rahaga edasi tegid, Lepp ei räägi.

Bulgaaria kapo vahistab ootamatult venelased
Kõigest paar nädalat hiljem, 23. mail vahistasid Bulgaaria võimud nii Dmitri Abramkini kui ka tema äripartneri ­Elizabeth Jelena von Messingi. Mõlemad on seotud Bulgaarias tegutseva ettevõttega Optima Ka.
Tegemist oli kõrgetasemelise salaoperatsiooniga. Arreteerimised sooritas Bulgaaria kaitsepolitsei SANS, mis allub peaminister Sergei Staniševile.
Bulgaaria on pälvinud Euroopa Liidult ohtralt kriitikat seoses mannetu korruptsioonivastase võitlusega. Abramkinile esitatud süüdistustega püüab Balkanimaa tõestada vastupidist.
Tänavu 5. jaanuaril teatas päevaleht 24 Tšasa, et kahtlusalused on seotud kogunisti 15 miljardi krooni puhtakspesemisega. Sofia prokuratuurist ja kohtust pärineva info kohaselt olevat tegemist Peterburi ja Tambovi maffia rahaga. Suur osa sellest läbis puhta maine omandamisel ka Eestis tegutsevat Tavidi valuutavahetust.
Uudise jõudmine Eesti meediasse rabas Tavidit täiega. Firma nõukogu liige ­Meelis Atonen (Reformierakond) kinnitas, et Optima Ka on nende klient. Tavidi omanik Alar Tamming (Reformierakond) tunnistas, et Abramkin pole talle tundmatu nimi.
Riigiprokurör Evestus viibib hetkel puhkusel Ameerikas. Seepärast jagab Eks­pressile kommentaare tema ülemus Lavly Lepp. Ta ütleb: "Ootame, mis sellest asjast Bulgaarias edasi saab."
Nimelt pole Eestis kahe aasta eest alustatud uurimist kuni tänaseni lõpetatud. Uute asitõendite ilmnemisel annaks see võimaluse nii kahtlustuste kui süüdistuste esitamiseks.

Mida rääkisid rahavedajad Eesti siseministrist?
Rahapesu-uurimisega seostub ka üks kurioosne seik. Keskkriminaalpolitseinikud kuulasid 2007. aasta algul kohtu loal salaja pealt rahavedajate omavahelisi jutuajamisi. Ühes neist räägiti muuhulgas Eesti siseministrist.
Pealtkuulatud kõnes ei mainita siseministri nime. Samal ajal toimus Eestis valitsuse vahetus ja arutati uue kabineti koosseisu. Seetõttu jääb ebaselgeks, keda rahavedajad silmas pidasid. 
Keskkriminaalpolitsei menetlusosakonna juht Ivo Kolk ütleb Ekspressile iga sõna kaaludes: "Seadus ei võimalda sellele küsimusele vastata, kuna jälitustoimingute puhul on tegemist riigisaladusega."

Kuidas Eestist viiakse Venemaale sularaha2008. aastal ületas riigipiiri kaheksa miljardit krooni.

Vene firma (Arve Venemaa pangas) - kannab fiktiivsete arvete alusel rublad

Vene firma (Arve Venemaa pangas) - ostab rublade eest valuutat

Eesti firma (Arve Eesti pangas) OÜ Sevenert, OÜ Montevalle, OÜ Instmark, OÜ SV Capiatl jt - ostab kroonide eest eurosid, dollareid

Eesti valuutavahetaja (AS Tavid jt) - eurod, dollarid antakse edasi

Kullerile - kes viib raha Venemaale

Kliendile

Allikas: Rahapesu andmebüroo aastaraamat 2007, Maksu- ja tolliamet.