Bulgaarlane on Eestis töötav kõrgeima palgaga euroametnik
Aasta tagasi hõigati Euroopas välja konkurss Tallinna rajatava Euroopa Liidu uue IT-ameti (tuntakse ka IT-agentuurina) juhi leidmiseks. See asutus – tema ingliskeelne originaalnimi on pikk, lohisev ja totter, koosneb tervelt 18 sõnast! – hakkab haldama muuhulgas Euroopa Liidu üht olulisimat andmebaasi, Schengeni piirkonna infosüsteemi. Ehk infot tagaotsitavate ja kadunud isikute, varastatud sõidukite, illegaalide jms kohta. Ameti kätes on liidu viisainfosüsteem ning varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaas.
Töökoht Eestis ja euroametniku palgaaste number kaksteist – sellega terendab umbes 7000eurone kuupalk, pluss lisahüved.
Eestlased olid vapralt võidelnud, et IT-ameti märgilise tähendusega peakontor paikneks just Tallinnas, aga mitte Strasbourg’is, kus on serverid. Ahvatlev tööpakkumine oma koduõuel! “Pole paha,” ütles selle peale nii mõnigi meie IT-valdkonna liider kulmu kergitades ja käsi kokku hõõrudes.
Konkursile laekus ligi 80 avaldust. Kandideerijate seas oli mitu eestlast. Aga siis teatas Brüssel, et ehkki peakorter tuleb Tallinna, peaks selle eesotsa saama välismaalane – põhimõtte pärast. Sõeluti ja sõeluti, kuni tänavu juulis hääletasid ELi liikmesriikide esindajad parimaks meheks IT-ametit juhtima bulgaarlase Krum Garkovi (kes seljatas viimases hääletusvoorus veenvalt ühe belglasest elupõlise eurobürokraadi).
Eestlaste jaoks on Garkov kui mees metsast. Must hobune.
Mõeldes Bulgaariale, kargavad pähe küll legendaarsed aedviljakonservid, vuntsidega naisjõutõstjad, kirillitsa-tähestik ja roosiõli. Meenutatakse ka GILDi fondide muinasjutulisi investeeringud ja kaabakaid Bondi-filmidest.
Aga Ekspress ei leidnud ühtegi maarjamaa IT-tegelast, kes oleks varem kohtunud Krum Garkoviga.
IT-ameti paljurahvuselise nõukogu liige Piret Lilleväli ütleb vaid, et Garkoviga on lihtne suhelda, ta näeb asju teistsuguse pilguga, on paindlik ja huvitatud Eesti IT-sfäärist. Kogu teadmine.
Avalikus resümees kiidab Garkov oma juhiomadusi ja vilumust keerukate IT-süsteemidega.
Ta on figureerinud rahvusvahelises krediidiinfofirmas Experian – sedapuhku ka selle suure iiri päritolu ettevõtte Londoni kontoris –, kuid olnud ametis ka Hewlett Packardi Brüsseli üksuses. Need ei ole asjatundjate sõnul “kontinenti raputavad” töökohad, vaid suurte organisatsioonide madalama keskastme juhi ametipostid. Võrreldavad näiteks sellega, kui juhtida Playtechi saja töötajaga arenduskeskust Eestis.
Palju meeliköitvam on Garkovi töökogemus avalikus sektoris.
Aastatel 2003–2006 teenis ta leiba Bulgaaria maksuametis. Eesti meedias on teda selle asutuse IT-juhiks nimetatud. Kuigi Chief Information Officer on rohkem kui IT-juht: sisuliselt ehitas Garkov Bulgaaria maksuameti IT-poole nullist üles.
On iseküsimus, kui palju Garkovi koduriigis, mis on Euroopa Liidu üks vaesemaid ja korrumpeerunumaid, üldse makse makstakse. Arvestades riigi keskmist palka, võib järeldada, et väga usinad maksumaksjad bulgaarlased vist pole. Ka siis, kui seal oli ametis Garkov, ei hiilanud Bulgaaria maksuamet Euroopas efektiivsusega. Pigem pälvis riik rahanduse pärast Euroopalt etteheiteid.
Aga Bulgaaria e-maksuameti ülesehitusel võisid Garkov ja tema kolleegid vabalt snitti võtta ka Eestilt, sest bulgaarlased on Eestis käinud ühtepuhku e-riigi asjandust tudeerimas. Seevastu meile pole nad kunagi sellel alal eeskujuks olnud.
Igatahes täidavad bulgaarlasedki nüüdisajal rõõmsalt eeltäidetud tuludeklaratsioone, ehkki kõik ei käi nii automaatselt nagu Eestis.
Neil päevil on Garkov ülimalt hõivatud inimene. IT-amet, kus saab tulevaks aastaks tööd 120 inimest, on tarvis käima vedada. Kord Tallinnas, siis Brüsselis inimesi rahustada, et andmete turvalisus on ameti prioriteet number üks. Ühe probleemina on üles kerkinud järgmine tõsiasi: kuna ELi palgareeglite järgi makstakse Eestis sama töö eest umbes neljandiku võrra väiksemat palka kui näiteks Belgias, siis pole ameti tööpostidele piisavat tungi.
“I am in the middle of a meeting,” teatab Garkov telefoni kusagilt Euroopast – et on koosolekul. Hiljem kirjutab ta Ekspressile, et kolib perega rahumeeli Eestisse (on siin ka juba korteri üürinud), sest tundis end Eestis koduselt esimesest päevast, mil siia oma jala tõstis. Kiidab Tallinna ilu ja vanalinna.
Krum kinnitab, et palganumber polnud tema jaoks ameti juhiks pürgimisel määrav (Ekspressile ütlevad mitmed, et ärgu me Garkovi palgaga klassiviha õhutama hakaku, olgem nii lahked).
“Mind paelus rohkem võimalus ja väljakutse ehitada üles agentuur ja sellega edu saavutada.”
Pehmemalt poolelt: Krum on abielumees ja kahe poja isa. Kirglik mägirattur. Mängib tennist, võrk- ja korvpalli. Kuulab head muusikat ja kogub kvaliteetseid veine. “Siiski on mu kõige suurem kirg minu pere,” ütleb bulgaarlane.Krum Garkov¦Sündinud 1970. aastal Varnas.
¦1. novembrist 2012 Euroopa Liidu IT-agentuuri tegevdirektor.
¦Töötanud krediidiinfoettevõtte Experian Group ärijuhina Londonis ja Sofias, Hewlett Packardi programmijuhina Brüsselis ning Bulgaaria maksuameti IT-juhina.
¦Omandanud magistrikraadi Grenoble Graduate School of Businessis, mis asub Prantsusmaal.
