Daisy Taugi infolekke üllatav lõppmäng
Kas kuriteos süüdistataval on
õigus saada koopia oma kriminaalasja toimikust?
Riigiprokuratuuri arvates mitte. Tegemist on täiesti üllatava
seisukohaga isikuandmete kaitse seaduse tõlgendamisel.
Lugu
algas 2008. aastal, kui Eesti Ekspress avaldas katkeid ärimees Aivo
Pärna pealtkuulatud telefonikõnedest vandeadvokaat Daisy Taugiga.
Tegemist oli väljavõtetega nn Rävala puiestee kriminaalasja
toimikust. Riigiprokuratuur alustas lekitaja tabamiseks kriminaalmenetlust.
Kuna Ekspressi ajakirjanikud keeldusid ülekuulamisel oma
infoallikat üles andmast, ei õnnestunud lekitajat tuvastada.
Pärast pool aastat kestnud tööd loobus prokuröri
abi Vallo Koppel edasisest uurimisest ja sulges toimiku. Kuid asi polnud veel
läbi.
Vandeadvokaat Aivar Pilv oli rääkinud
ülekuulamisel, et lasi sekretäril teha oma kliendile Villu Reiljanile
toimikust koopia.
Ka vandeadvokaat Maria Mägi oli tunnistanud,
et tegi oma kaitsealusele Aivo Pärnale koopia tema kohta
käivatest kriminaalasja materjalidest.
Riigiprokuratuur leidis,
et toimikutest koopia tegemisega laiendasid advokaadid ise salajasele
infole juurdepääsu omavate isikute ringi.
Prokurör
Koppeli arvates sisaldasid toimikud isikuandmeid. Pilv ja Mägi
tohtisid toimikuid Reiljani ja Pärna kaitsmisel küll kasutada, aga
mitte meestele koopiatena edasi anda. Seega eksisid advokaadid
isikuandmete kaitse seaduse vastu.
Riigiprokuratuuri ettepanekul
alustas andmekaitse inspektsioon väärteomenetlust. Pilv ja Mägi
rääkisid uutel ülekuulamistel, et peavad koopiate tegemist
õigeks.
Muidu peaks advokaadid tutvustama toimikuid
süüdistatavatele oma büroodes. Mahukate toimikute puhul kuluks
selleks nädalaid.
Andmekaitse inspektsiooni vaneminspektor Elve
Adamson lõpetas väärteomenetluse tänavu mais. Ta leidis,
et süüdistataval on õigus oma kriminaalasja toimik otsast
lõpuni läbi lugeda.
Ametlikult väljendudes on
kohtualusel õigus “isikuandmete töötlemiseks”.
Kas aga advokaat tohib oma kundele toimikust koopia
teha? Sel teemal ei arvanud andmekaitsjad midagi, sest
kriminaalmenetluse kontrollimine pole nende rida.
Nii jäi
Ekspressi allikas leidmata ja keegi ei saanud karistada. Kas
aga üht väikest leket oleks peaaegu aasta otsa uuritud, kui
Daisy Tauk poleks majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi
elukaaslane?
Kas Tauk hoiatas Reiljanit jälitamise eest?
30. augustil 2006 saatis Daisy Tauk oma kliendile, ärimees Aivo Pärnale SMSi “ära ise midagi kellelegi anna”.
Edasi hoiatas Tauk, et “sõber on väga tugeva sihiku all” ja talle on riigiprokuratuurist “saba taha pandud”.
Pärna telefoni salaja pealt kuulanud kaitsepolitsei teavitas Taugi sõnumist riigi peaprokuröri Norman Aasa.
Aas hakkas delikaatset asja isiklikult uurima ja jõudis järeldusele, et salajase info lekkimise kohta pole tõendeid. Taugi kõnest ei selgu, keda ta täpselt “sõbra” all mõtleb.
Asjaolusid arvestades võis “sõber” olla keskkonnaminister Villu Reiljan, kellele riigiprokuratuur esitas hiljem süüdistuse Pärnalt 1,5 miljoni krooni pistise nõudmises.
