Desintegraator, keda kohtus esindasid vandeadvokaadid Paul Varul ja Mikk Lõhmus, kaebas riigi kohtusse seetõttu, et firmale kuulunud eluruumide taasriigistamise ehk sundvõõrandamise eest ei makstud õiglast ja kohest kompensatsiooni. Desintegraator oli kohustatud võõrandama Vindi 8 ja Pinna 19 asuvad eluruumid ja tegi seda oma tahte vastaselt 1,567 miljoni EVP-krooni eest. Arvestades vara tegelikku väärtust taotles kaebuse esitaja riigilt 20,557 miljoni krooni täiendavat väljamõistmist. Kohtuistungi käigus hageja täpsustas summat ja palus lõpliku nõudena riigilt välja mõista koguni 37 692 515 krooni.

Vastaspool ehk valitsuse ja ministeeriumi esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaadi abi Ants Nõmper väitsid kohtus, et kaebus tuleb rahuldamata jätta.  “Sundvõõrandamine oli õiguspärane. Kaebuse esitaja vara sundvõõrandati õiglase ja kohese hüvituse eest. Puudub kahju hüvitamise kohustus,” olid vastaspoole kolm põhilist väidet.

Kohus leidis, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Oluline osa otsusest on pühendatud küsimusele, kas kompensatsioon oli õiglane. “Riigikohus on asunud seisukohale, et rahvakapitali obligatsiooniga tasudes ei kata ostja eluruumi harilikku väärtust.” Sellest kohus lähtuski, kui otsustas, et Desintegraatorile ei kompenseeritud sundvõõrandamist õiglaselt. Õiglase hinna määramisel lähtus kohus kinnisvara hindadest 1996. aasta jaanuaris. Apellatsioonkaebuse esitamiseks on pooltel aega aprilli keskpaigani.