15.03.2007, 00:00
Digipeegli ostujuht
Fotokaupmees ja -asjatundja Assar Jõepera annab nõu, kuidas soetada endale sobivaim digitaalne peegelkaamera.
Fotograafia on uuringute põhjal inimeste
lemmikharrastus Inglismaal, Saksamaal ning ka meil Eestis. Suure tõuke
selleks on andnud digitaalse fotograafia lihtsus. Kui veel paar aastat tagasi
räägiti vaid digitaalsetest kompaktkaameratest, siis täna teevad
võidukäiku digitaalsed peegelkaamerad.
Peegelkaamerate müük kasvab varasemate aastatega võrreldes kompaktkaamerate omast mitu korda kiiremini. Müügile saabuvad mudelid on üha paremate omadustega ning üha soodsama hinnaga – need argumendid tekitavad paljudes digipeegli ostu mõtte. Kaamerate valik on samas nii suur, et esimene ostuhuvi asendub sageli suure segadusega ning teadmatusega, mida valida.
Digitaalse peegelkaamera hankimine ei tohi mingil juhul olla äkkost. Kindlasti tasub enne uurida mitmesuguseid kaamerateste ja -võrdlusi, kuulata tuttavate pildistajate arvamust ning küsida poest müüjate soovitusi.
Harrastajatele mõeldud peegelkaamerate valik on üsna suur – sobivaid kaameraid leiab kümmekond. Kaamerat ostes (peale kaamera on vaja ka mälukaarti ja kotti) tuleb arvestada vähemalt 10 000 krooni suuruse väljaminekuga.
Kuna see summa pole väikeste killast, siis tasub tõsiselt kaaluda, millise kaamerabrändi kasuks valik langetada. Oluline on mõista, et ostes ühe brändi kaamera, olete pikemaks ajaks selle brändiga laulatatud. Näiteks ostes Pentaxi peegelkaamera, saate lisavarustusena suures osas kasutada vaid Pentaxi tooteid. Seetõttu tuleb selgeks teha, kui palju on teie väljavalitud kaamerale saadaval lisavarustust, kas see on ainult originaaltootja (üldjuhul üsna kallis) toodang või saab juurde valida alternatiivseid lisasid.
Kuidas valida?
Kaamera valiku kriteeriume on üsna palju. Üldjuhul on hind kõige tähtsam argument. Lisaks tasub vaadata kaamera megapikslite hulka, süsteemi mugavust ning kaamera komplektiobjektiivi kvaliteeti (siin on abiks testide lugemine ning fotokaupluse müüjate soovitused).
Oluline on ka see, et kaamera teile endale meeldiks – soetate selle endale pikkadeks aastateks – ning et ta teie kätte sobiks. Viimane tähelepanek on tõepoolest oluline, sest osa kaameraid istub käes tõesti ülimugavalt ja teised mitte. Seega julgege müüjate käest küsida eri kaameraid ning lihtsalt proovige – kaamera peab teie kätte istuma nagu sobiv sõrmkinnas. Kui kaamera ei ole mugav, siis on üsna tõenäoline, et te teete palju uduseid pilte. Mugav kaamera on käes stabiilne ning sellega on mõnus pildistada. Täna müügil olevad peegelkaamerad on oma tehnilistelt omadustelt üsna sarnased – seega ei kaota te suurt tehnilise poole pealt ühte või teist valides. Küll aga võite kaotada kasutusmugavuses, kui ostate kaamera seda kordagi käes hoidmata.
Megapikslite hulka kiputakse tihtipeale liialt tähtsustama. Julgen väita, et tavakasutaja teeb vahel harva A3-formaadist suuremat pilti. Sellise suuruse jaoks ei ole reaalselt rohkem vaja kui 5 miljoni pikslise (MP) sensoriga kaamerat. Seega, kui hinnavahe 6 MP ja 10 MP kaamera vahel on paar tuhat krooni, tasub kaaluda, kas see pikslite arv on teie jaoks vajalik. Arvatavasti mängib see olulist rolli vaid siis, kui plaanite hakata tegema tõeliselt suuri (A1, A0 suurusi) väljaprinte.
Tehnilistelt omadustelt on harrastajatele mõeldud peegelkaamerad üsna sarnased. Kõikidel on manuaalsed ja automaatsed võtterežiimid, tundlikkuse (ISO) seadmise võimalused, valgusbalansi määrangud, täpne särimõõtmine ning kiire sarivõtte võimalused.
Mõned erinevused siiski kaameratel on. Lisaks megapikslite eri arvule on osal uutest kaameratest olemas sensoripuhastuse süsteem, mis aktiveerub pärast kaamera sisselülitamist ning eemaldab värina teel sensorilt tolmukübemed. Juhul kui teie valitud kaameral ei ole kaamerapoolset sensoripuhastust peal, ootab teid aeg-ajalt ees sensoripuhastamise töö.
Kui teil on võimalus kaameraid pikemalt valida ja proovida, siis jälgige kaamerate autofookuse kiirust (ehk kui kiiresti leiab kaamera soovitud teravustamispunkti), menüü ja peamiste juhtnuppude loogilisust, LCD-ekraani selgust, samuti kaamera komplektiobjektiivi teravust. Viimast saate kontrollida ainult testpildistamise järel arvutiekraanilt erinevusi uurides.
Mitu head kaamerat
Hetkel müügil olevatest mudelitest on valida mitme hea kaamera vahel.
Esiteks võiksid valikusse kuuluda juba pikemat aega turul olnud Canon EOS 400D, Olympus E-400 ning Nikon D80 mudelid. Kõigi nende kohta võib öelda palju kiidusõnu.
Äramärkimist väärib Canon 400D mudeli hea funktsionaalsus koos sensoripuhastusmehhanismiga, Nikon D80-le annaks kiidusõnad esmaklassilise valgusmõõtmise ning kaamera loogilise kasutuse eest. Olympus E-400 puhul on insenerid suutnud teha väikeste mõõtmetega peegelkaamera, mis oma omadustelt ega funktsionaalsuselt ei jää kuidagi alla eespool nimetatud konkurentidele.
Väga headeks valikuteks peegelkaamera ostul on nii Pentax K100D, Pentax K10D, Nikon D40, Samsung GX10 kui ka Sony Alfa mudelid.
Nagu artikli alguses sai juba öeldud, on nimetatud kaameratel üsna sarnased tehnilised omadused ning kõik need kaamerad saavad kenasti hakkama peegelkaameraga mõeldud võtetel.
Maitse küsimus on see, kas kaamera peaks olema suure kerega või pigem võimalikult kompaktne reisil kaasaskandmiseks. Canon, Pentax, Samsung ja Olympus kasutavad kaamerates sensori puhastuse mehhanismi, lisaks on paljudes kaamerates sees nn värinastabilisaator, mis laseb pildistajal kergema vaevaga teha teravaid pilte. Nikon ja Canon värinastabilisaatorit kaamera sees ei kasuta, vaid see omadus on paigutatud hoopis objektiividesse. Seega tõdeme jälle, et valides ühe või teise kaamera, saame enam-vähem ühed omadused ikkagi kätte.
Mis juhtub tulevikus?
Millised on peegelkaamerate trendid lähitulevikuks? Midagi üllatavat tulemas ei ole. Kaamerate sensorid lähevad suuremaks, tõenäoliselt saavad kõikide kaamerate sensorid endale mingisuguse isetoimiva puhastusmehhanismi, paranevad nii kaamerate automaatprogrammid, valgusmõõtmine kui kiirus.
Canoni kaameratel on peatselt välja tulemas uus DIGIC III sensor, Olympuse uued mudelid lubavad enneolematut autofookuse teravustamise kiirust ning LCD-ekraani kaudu pildistamise võimalust. Pentax ja Samsung teevad uute mudelite arenduses koostööd sama moodi nagu Leica ja Panasonic.
Põnevaid ja atraktiivseid mudeleid on käesoleva aasta jooksul juurde tulemas rohkelt – Nikon D40X, Canon EOS 1D Mark III –, sest kõik tootjad tahavad võtta osa ühe suurenevast peegelkaamerate ostubuumist.
Kui vaadata peegelkaamerate hinnamuutuste trendi, siis võib arvata, et aasta pärast saab odavamaid mudeleid soetada umbes 6000 krooni eest, kusjuures kaamerate tehnilised omadused on tõenäoliselt veelgi paranenud. Seega on lootust, et pildistamise tase ning fotode kvaliteet muutub üha paremaks.
Peegelkaamerate müük kasvab varasemate aastatega võrreldes kompaktkaamerate omast mitu korda kiiremini. Müügile saabuvad mudelid on üha paremate omadustega ning üha soodsama hinnaga – need argumendid tekitavad paljudes digipeegli ostu mõtte. Kaamerate valik on samas nii suur, et esimene ostuhuvi asendub sageli suure segadusega ning teadmatusega, mida valida.
Digitaalse peegelkaamera hankimine ei tohi mingil juhul olla äkkost. Kindlasti tasub enne uurida mitmesuguseid kaamerateste ja -võrdlusi, kuulata tuttavate pildistajate arvamust ning küsida poest müüjate soovitusi.
Harrastajatele mõeldud peegelkaamerate valik on üsna suur – sobivaid kaameraid leiab kümmekond. Kaamerat ostes (peale kaamera on vaja ka mälukaarti ja kotti) tuleb arvestada vähemalt 10 000 krooni suuruse väljaminekuga.
Kuna see summa pole väikeste killast, siis tasub tõsiselt kaaluda, millise kaamerabrändi kasuks valik langetada. Oluline on mõista, et ostes ühe brändi kaamera, olete pikemaks ajaks selle brändiga laulatatud. Näiteks ostes Pentaxi peegelkaamera, saate lisavarustusena suures osas kasutada vaid Pentaxi tooteid. Seetõttu tuleb selgeks teha, kui palju on teie väljavalitud kaamerale saadaval lisavarustust, kas see on ainult originaaltootja (üldjuhul üsna kallis) toodang või saab juurde valida alternatiivseid lisasid.
Kuidas valida?
Kaamera valiku kriteeriume on üsna palju. Üldjuhul on hind kõige tähtsam argument. Lisaks tasub vaadata kaamera megapikslite hulka, süsteemi mugavust ning kaamera komplektiobjektiivi kvaliteeti (siin on abiks testide lugemine ning fotokaupluse müüjate soovitused).
Oluline on ka see, et kaamera teile endale meeldiks – soetate selle endale pikkadeks aastateks – ning et ta teie kätte sobiks. Viimane tähelepanek on tõepoolest oluline, sest osa kaameraid istub käes tõesti ülimugavalt ja teised mitte. Seega julgege müüjate käest küsida eri kaameraid ning lihtsalt proovige – kaamera peab teie kätte istuma nagu sobiv sõrmkinnas. Kui kaamera ei ole mugav, siis on üsna tõenäoline, et te teete palju uduseid pilte. Mugav kaamera on käes stabiilne ning sellega on mõnus pildistada. Täna müügil olevad peegelkaamerad on oma tehnilistelt omadustelt üsna sarnased – seega ei kaota te suurt tehnilise poole pealt ühte või teist valides. Küll aga võite kaotada kasutusmugavuses, kui ostate kaamera seda kordagi käes hoidmata.
Megapikslite hulka kiputakse tihtipeale liialt tähtsustama. Julgen väita, et tavakasutaja teeb vahel harva A3-formaadist suuremat pilti. Sellise suuruse jaoks ei ole reaalselt rohkem vaja kui 5 miljoni pikslise (MP) sensoriga kaamerat. Seega, kui hinnavahe 6 MP ja 10 MP kaamera vahel on paar tuhat krooni, tasub kaaluda, kas see pikslite arv on teie jaoks vajalik. Arvatavasti mängib see olulist rolli vaid siis, kui plaanite hakata tegema tõeliselt suuri (A1, A0 suurusi) väljaprinte.
Tehnilistelt omadustelt on harrastajatele mõeldud peegelkaamerad üsna sarnased. Kõikidel on manuaalsed ja automaatsed võtterežiimid, tundlikkuse (ISO) seadmise võimalused, valgusbalansi määrangud, täpne särimõõtmine ning kiire sarivõtte võimalused.
Mõned erinevused siiski kaameratel on. Lisaks megapikslite eri arvule on osal uutest kaameratest olemas sensoripuhastuse süsteem, mis aktiveerub pärast kaamera sisselülitamist ning eemaldab värina teel sensorilt tolmukübemed. Juhul kui teie valitud kaameral ei ole kaamerapoolset sensoripuhastust peal, ootab teid aeg-ajalt ees sensoripuhastamise töö.
Kui teil on võimalus kaameraid pikemalt valida ja proovida, siis jälgige kaamerate autofookuse kiirust (ehk kui kiiresti leiab kaamera soovitud teravustamispunkti), menüü ja peamiste juhtnuppude loogilisust, LCD-ekraani selgust, samuti kaamera komplektiobjektiivi teravust. Viimast saate kontrollida ainult testpildistamise järel arvutiekraanilt erinevusi uurides.
Mitu head kaamerat
Hetkel müügil olevatest mudelitest on valida mitme hea kaamera vahel.
Esiteks võiksid valikusse kuuluda juba pikemat aega turul olnud Canon EOS 400D, Olympus E-400 ning Nikon D80 mudelid. Kõigi nende kohta võib öelda palju kiidusõnu.
Äramärkimist väärib Canon 400D mudeli hea funktsionaalsus koos sensoripuhastusmehhanismiga, Nikon D80-le annaks kiidusõnad esmaklassilise valgusmõõtmise ning kaamera loogilise kasutuse eest. Olympus E-400 puhul on insenerid suutnud teha väikeste mõõtmetega peegelkaamera, mis oma omadustelt ega funktsionaalsuselt ei jää kuidagi alla eespool nimetatud konkurentidele.
Väga headeks valikuteks peegelkaamera ostul on nii Pentax K100D, Pentax K10D, Nikon D40, Samsung GX10 kui ka Sony Alfa mudelid.
Nagu artikli alguses sai juba öeldud, on nimetatud kaameratel üsna sarnased tehnilised omadused ning kõik need kaamerad saavad kenasti hakkama peegelkaameraga mõeldud võtetel.
Maitse küsimus on see, kas kaamera peaks olema suure kerega või pigem võimalikult kompaktne reisil kaasaskandmiseks. Canon, Pentax, Samsung ja Olympus kasutavad kaamerates sensori puhastuse mehhanismi, lisaks on paljudes kaamerates sees nn värinastabilisaator, mis laseb pildistajal kergema vaevaga teha teravaid pilte. Nikon ja Canon värinastabilisaatorit kaamera sees ei kasuta, vaid see omadus on paigutatud hoopis objektiividesse. Seega tõdeme jälle, et valides ühe või teise kaamera, saame enam-vähem ühed omadused ikkagi kätte.
Mis juhtub tulevikus?
Millised on peegelkaamerate trendid lähitulevikuks? Midagi üllatavat tulemas ei ole. Kaamerate sensorid lähevad suuremaks, tõenäoliselt saavad kõikide kaamerate sensorid endale mingisuguse isetoimiva puhastusmehhanismi, paranevad nii kaamerate automaatprogrammid, valgusmõõtmine kui kiirus.
Canoni kaameratel on peatselt välja tulemas uus DIGIC III sensor, Olympuse uued mudelid lubavad enneolematut autofookuse teravustamise kiirust ning LCD-ekraani kaudu pildistamise võimalust. Pentax ja Samsung teevad uute mudelite arenduses koostööd sama moodi nagu Leica ja Panasonic.
Põnevaid ja atraktiivseid mudeleid on käesoleva aasta jooksul juurde tulemas rohkelt – Nikon D40X, Canon EOS 1D Mark III –, sest kõik tootjad tahavad võtta osa ühe suurenevast peegelkaamerate ostubuumist.
Kui vaadata peegelkaamerate hinnamuutuste trendi, siis võib arvata, et aasta pärast saab odavamaid mudeleid soetada umbes 6000 krooni eest, kusjuures kaamerate tehnilised omadused on tõenäoliselt veelgi paranenud. Seega on lootust, et pildistamise tase ning fotode kvaliteet muutub üha paremaks.