“Öeldakse, et ära anna abivajajale kala, anna talle
õng. Mustale võid anda õnge või kala,
mõlemast jääd ilma ja temal on tunni aja pärast
kõht tühi!”
Endise ERA Panga juhi Andres
Bergmanni tööle võtnud ja ta Sierra Leonesse äri
käivitama komandeerinud Hannes Hallik ja Tõnu Soomer firmast SMR
Teed palkasid Lepa paar aastat tagasi Lääne-Aafrika riigis
kopteriliini käivitama. Ühendus Freetowni kesklinna ja lennujaama
vahel (20 km, autoga ümber lahe terve ööpäev), mida
kavandati koos Saksa, Austria ja Moldova partneritega, tõotas tulusat
äri Lääne turistide ja ametnike rahakoti toel, ent pole siiani
korralikult käivitunud. Lepp ütleb, et Aafrikas pole lihtsalt
võimalik euroopalikku äri teha.
“Sul
võivad olla parimad kavatsused – investeerida, luua
töökohti, toetada majandust. Ja must võib sulle kinnitada, et
kõik toimib – ostjad on olemas, litsentsid, laod, logistika
– kõik lahendatud. Ja siis valgena mõtled: nii,
nüüd ma alles panen! Aga sa ei näe ohte ette ja kaotad
valusalt.”
Lepa sõnul tahtnud kord üks Eesti
ärimees hakata Sierra Leone rikkalikest metsadest punast puitu välja
vedama. Ta soetas ühe traktori metsalangetuseks ja teise väljaveoks.
Äri lihtne – korra nädalas tood metsast laadungi puitu
välja. Aga kui kohalikud traktorid oma valdusse said, müüsid nad
need kohe maha, jagasid raha ära ja sõid kõhud täis.
Kusjuures neil polnud vahet, kas müügist saadi 1000 või
100?000 dollarit – nimi on raha.
“Kuld, teemandid,
punane puit, nafta, puuviljad, krabid – Aafrikas on kõike
rikkalikult. Aga ükski leping ei toimi. Ja see muudab valge jaoks äri
absurdiks.”
Lepp koolitas kopteriliini tarvis
terminalitöötajaid. Kõik rutiinid võeti üksipulgi
läbi. “Õppisime, et üks gallon on 4,5 liitrit. Ja siis
küsisin, palju on kümme gallonit. 20 minutiga ei suudetud vastust
anda, nad ütlesid, et pole sellist tehet läbi teinud.”
Lepp läheb oma Aafrika kogemustest rääkides aina
enam elevile.
Ta ütleb, et euroopalik arusaam rahast ja
majandusest pööratakse Aafrikas pea peale. Kord käis Sierra
Leones tal tööintervjuul üks mees, kes nimetas end
pearaamatupidajaks. “Küsisin temalt, et kui palk on sel kuul 100
dollarit ja seda tõstetakse 20 protsenti, kui suur on siis palk
järgmisel kuul. Tema ütles et ei tea. No kuidas ei tea, sa ju
pearaamatupidaja?! Tema: aga mul pole probleemi. No kuidas ei ole?! Tema: aga
mul pole ettevõttes rahagi!”
Igapäevases
vähemalt 30kraadises kuumuses on kohalikud kaotanud ka ajataju.
Lääne abirahaga koolitati kord välja kohalikud lennukipiloodid
(üldiselt kohalikke lennukirooli ei lasta, sest ebastandardsete olukordade
lahendamisel on nad abitud). Aga valged kurtsid, et mehed ei suuda kuidagi
lennuaegadest kinni pidada. “Keegi ei mõistnud, milles on
probleem. Lõpuks saadi aru, et piloodid sättisid oma kellad selle
järgi, millal nad välja lendasid, mitte reaalse aja
järgi!”
?
Andres Bergmann siirdus Sierra Leonesse,
kavatsedes seal käivitada tee-ehitusäri. Ebaõnnestunult osales
ta paaril suuremal hankel, jääde
s alla hiinlastele. Millega mees praegu Aafrikas tegeleb, ei tea isegi tema
äripartner Hannes Hallik. Ekspress trehvas Bergmanni viimati kaks aastat
tagasi Tallinna lennujaamas: toona vihjas mees uutele plaanidele Aafrikas.
Nüüd on ta aga kadunud nagu mutiauku.
Lepa
kinnitusel õnnestus Bergmannil hankega oma valdusse saada Freetowni ja
lennujaama vahel liikuv parvlaevaromu. Sellel laeval, mis kanti Suurbritannias
maha juba 20 aastat tagasi, ei töötavat üksi asi. Kui
õnnekombel käima läheb, siis sõidetakse.
“Mustad tahavad ka sõita, kuid raha neil pole. Kui neilt
küsida, kuidas sõidate, kui raha pole, vastavad nad: aga laev ju
on!” teab Lepp. Üleüldse olevat Must Manner üks suur
romula. Mis käima läheb, sellega “ratsutatakse”.
?
Mida arvab Lepp kasutatud tehnika müügist Aafrika turule?
Riskibisnis. “Et oleks turg, peaks olema omand. Aga omand on seal
väga segane mõiste.”?
Tema tuttav Eesti mees Tiit
Padjus juhtis aastaid Sierra Leones ÜRO staabi territooriumil tegutsenud
poodi. Padjus võttis kohaliku naise ning sai sellega õiguse
soetada riigis maad.
“Maa arvestus käib seal
ühikutes, mida nimetatakse download’ideks,” räägib
Lepp. “Aga keegi ei saa aru, kui palju on üks download. Meile
kõigile tundus, et see võis olla 15 x 30 meetrit, linnas justkui
vähem, metsas rohkem.”
Maaost pole Sierra Leones
naljaasi. Kui tükk käes, pead kohe muretsema sinna valvuri, kes
hoolitseb, et keegi sinu maale midagi ei ehitaks. “Valvuri leidmiseks
kutsud esimese ettejuhtuva inimese: kuule, tule sina! Kaks toigast püsti,
plekitükk peale – ja mees valvab.”
?
Aafriklased on
siirad, muretud ja üldsegi mitte vägivaldsed. “Pidevalt kadus
pesu nöörilt, kuhu olime selle kuivama riputanud. Ja kui kord
ööpimeduses mustale vargapoisile peale sattusin, ütles ta: sul
on ju kahed alukad, mul pole ühtegi! Teine mees palus minu lahkumise
eelõhtul, et kuule, sa lähed niikuinii koju, jäta mulle oma
mobiiltelefon!”
Teine juhtum: Sierra Leone politseinik peab
kinni auto, kus sõidab Lepp koos tuttavatega, ning küsib 5000 leoni
(19 krooni). “Kurat, mille eest?! Sõimasime ta, rajaka läbi,
et vaat kus jultumus! Tema aga oli tähelepanust meelitatud ja ütles:
ma olen homme ka siin, äkki homme annate...”
Ning
lõpetuseks veel üks praktiline nõuanne Eesti
ärimeestele Aafrikas tegutsemiseks: võta kindlasti kaasa hulgi
kollaseid suuri käekelli. Need olevat kohapeal uskumatult kõva
valuuta!
Eestlaste ärisid Mustal Mandril
Endine erapankur Andres Bergmann loobus ponnistustest läbi lüüa Sierra Leone tee-ehitusäris, samuti jooksid liiva seal asutatud eestlaste lennufirma SMR Airlines plaanid avada helikopteriliin Lungi (lennujaam) - Freetown. Nüüd opereerib Bergmann hoopis parvlaevaliini pealinna ja lennujaama vahelises lahes. Peamised kunded on jõukad Lääne kodanikud - ametnikud ja ärimehed. Sealsest parvlaevaärist huvitus ka Vjatšeslav Leedo, kuid pidas Aafrikat liiga riskantseks.
Varem tööõpetuse õpetajana, Viru hotelli turvamehena ja sõdurina Eesti rahvusvahelistes missioonides osalenud Viljandi mees Tiit Padjus juhtis aastaid Freetownis tax-free kaupluse ladu ning pidas ÜRO staabis poodi.
Suurärimees Margus Reinsalu osalusega firma Property Logic arendab Marokos Vahemere ääres luksuskuurorti nimega Le Jardin de Fleur. 2011. aastaks kerkib Reinsalu osalusel 1250 villat ja ridamaja ning üks viietärnihotell. Investeering küündib seitsme-kaheksa miljardi kroonini.
Eesti aukonsul Keenias Kadri Humal Ayal peab Nairobis võltsimiskindlate templite tehast, mille kunded on peamiselt rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid. Ayal ütleb Ekspressile, et Aafrika võlu on see, et seal on aega elu nautida, mitte pole ainult töö-töö-töö. Ärinaine kavatseb edaspidi tegelda ka tõukarjakasvatuse ning tilaapia kala kasvatusega Victoria järve ääres.
Vjatšeslav Santaševi osalusega firma Estmor Service Transiit käivitab Libeerias kulla ja teemantide kaevandamise, kirjutas ajaleht Delovõje Vedomosti hiljuti.
Oma teenustega on otsapidi Aafrika turule jõudnud või jõudmas mitmed Eesti IT firmad - näiteks Regio, Smartlink, Webmedia jpt.
Ekspress kirjutas hiljuti, kuidas Heiti Hääle ja Tiina Mõisa osalusega firma vahendas suurejoonelise äri käigus Aafrikasse Paldiskis kokku segatud solkkütust.