Eesti Ekspressi aasta kõige kõvemad lood
Villu Reiljanile võib uus aasta alata süüdistuse esitamisega
Aasta tagasi avaldasime maadevahetuse teemal artikli "Villu Reiljanile algab uus aasta süüdistuse esitamisega" ja pidime vabandama. Ajamääruse pärast, sest prokuratuur tuli artiklis esitatud kahtlustustega välja alles oktoobrikuus.
Nüüd on seis täpselt sama mis mullu: uus aasta võib Reiljanile ja veel mitmele tuntud tegelasele alata tõesti süüdistuste esitamisega.
Lähiajaloo vägevaima korruptsiooniprotsessi tõttu põrus Rahvaliit kevadistel valimistel ning murenes börsifirma Merko ja selle miljardärist peremehe Toomas Annuse maine.
Et Ekspress teenindab maadevahetuse asjus lugejaid hästi, möönavad isegi kahtlustatavad. Näiteks Merko teatas pärast viimast artiklit, et "oleme viimase aasta jooksul olnud sunnitud lugema EE-st kõiki olulisemaid kahtlustuste punkte mitmeid kuid ette".
Meeleheitel kinnisvaraärimehed
Ekspress kirjutas mullu kinnisvarafirma Arco Vara suuraktsionäri Richard Tomingase abielulahutusest. Ärimees jättis eksnaise ilma mitmesajast miljonist. Nüüd on Tomingas taas skandaali keskmes. Seekord lahvatasid erimeelsused tema ärisuhtes.
Arco Vara (firma nimi tuleb sõnadest "Arti Arakase kompanii") tegevjuht ja asutaja vend Viljar Arakas suutis ettevõtte tänavu kevadel viimasel minutil börsile viia ja kiirete võlgade maksmiseks raha hankida, ent siis hakkas kinnisvaraturg kokku vajuma ning aktsia hind kiiresti kukkuma.
Viljar Arakasel viskas ühel detsembripäeval üle, et omanikud üle tema pea ja tema eest otsuseid teevad ja mees teatas, et kõnnib minema. Tema vend Arti loobus nõukogu esimehe kohast, sest ülejäänud suuromanikel Tomingasel ja Hillar-Peeter Luitsalul on aktsiaid kaks korda rohkem kui Arakasel.
Üha süvenev kinnisvaralangus lubab oodata loole väärikat järge.
Vanalinna afääri ring sulgus
"Pealtnägija" ning Ekspress tõid talvel päevavalgele elegantsed korteriärastamisskeemid Tallinna vanalinnas, mille üks peategelane oli tippametnik Indrek Ahlberg, kes soetas klassivenna varjus mitmemiljonilise korteri. Opositsioon nõudis nii linnavolikogu aseesimehe Elmar Sepa kui ka Mustamäe LOV asevanema Ahlbergi tagandamist ja karistamist. Mõlemad aga kadusid haiguslehele ja ilmusid tööle alles pärast kära vaibumist. Korteriskeemide peaarhitektiks peetava Ahlbergi jaoks sulgus ring septembris, kui skandaali põhjustanud, sundüürnikele mõeldud korter majas Pikk 41 kanti kinnistusregistris tema nimele.
Hukatuslik euroopalik garderoob
Oktoobris tõmbas Ekspress katte Eesti Euroopa Liikumises (EEL) aset leidnud kummaliselt juhtumilt. Ühingu tegevjuht Anna-Maria Galojan pidi ametist lahkuma, sest teda süüdistati sadade tuhandete kroonide raiskamises oma tarbeks. Dokumentide järgi tellis neiu oma töökoha raha eest muu hulgas Armani rõivaid.
Pärast artikli ilmumist algatas prokuratuur EEL advokaatide avalduse põhjal juhtumi kohta kriminaalasja.
Tänaseks on Galojan EELile osa raha tagasi maksnud.
Asja uurimises toimus veel üks oluline muutus: menetlust juhib nüüd senise prokuröri abi Günter Kooviti asemel hoopis tähtsam ametnik, Põhja ringkonnaprokuratuuri majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonna vanemprokurör Kristel Siitam-Nyiri.
Maarjamaa miljardid jäävad Jordaaniasse paigutamata
Eesti Energia uurib juba mõnda aega Jordaanias, Ammanist 100 km lõunas põlevkivist õli ja elektri tootmise võimalusi. Naftarikka Araabia poolsaare tähtsaimasse põlevkiviriiki ei hakata Sandor Liive sõnul suuri summasid matma. Liive ütleb, et Jordaanias tütarfirmat Oil Shale Energy of Jordan omava Eesti Energia roll jääb teadmistepõhiseks. Kui elektri või õli tootmine osutub riigis huvitavaks, paneb firma kaante vahele projekti, hoolitsedes selle tehnoloogilise poole eest. Investorid aga leitakse mujalt.
Eesti Raudtee moosib hiinlasi
Aasta algul otsustas riik võtta Eesti Raudtee eraomanikelt tagasi. Ekspress usutles USA rongifänni ja ärimeest Henry Posner III, kes lubas solvunult Eestist lahkuda ja mitte kunagi enam naasta.
Raudteega ongi asjad nüüd kehvemad. Tants pronksmehe ümber kuivatas Eesti Raudtee kaubaveomahte.
Tahkete kütuste vedu vähenes tänavu 50 protsenti, puiduvedu 37 protsenti, väetise ja vedelkütuse transport ligi 15 protsenti. Sel nädalal lõpetatakse 200 inimese koondamine. Ettevõttel jäi saamata jääb ligi 200 miljonit krooni tulu.
Vene transiidi ümbersuunamist ning idanaabri sadamate arengut oli ette näha. Pronksmees viis lihtsalt poole aastaga ellu muudatused, mis pidid toimuma kolme aasta jooksul.
Uusi võimalusi otsib raudtee Aasiast, moosides hiinlasi oma konteinervedusid läbi Eesti suunama. Uuel aastal kolitakse uude peakontorisse Balti jaama kõrval.
HIV hukutas Lauride pere
Jaanuaris leidsid ühte Mustamäe korterisse sisenenud politseinikud voodil lebamas kolm surnukeha - noore naise ja tema kaks tütart, üks seitsmeaastane ja teine seitsmekuune. Päev hiljem leidsid möödujad Paldiski-lähedasest metsatukast neljanda pereliikme, Janek Lauri pooduna. Leitnant Lauri oli teinud edukat karjääri Eesti kaitseväes, täiendanud ennast Saksamaal ja USAs, saanud juba noorelt autasusid, näiteks 1997. aastal president Lennart Merilt Kotkaristi raudristi. Eeskujuliku sõjaväelase koore all aga varjas ennast mitu hirmsat saladust. Tema venna Arne Lauri sõnul oli vabasurma põhjuseks kasiinokirg. Janek oli vähemalt viimased neli aastat mängusõltlane ja suurtes võlgades. Sellest teadsid tema pere, vend, vanemad, teadsid ka paljud teenistuskaaslased. Lauri liitus anonüümsete hasartmängusõltlaste eneseabi rühmaga, ent ka paar päeva enne elust lahkumist nähti teda mängupõrgus.
Kuid saatusliku sammu astumisel võis olla teinegi põhjus: ilmnes, et leitnant Lauri oli HIV-positiivne.
Andrei Filatov ja film "Eesti ajaloo ristteel"
Vene ärimees praalis, et saab Eesti passi, ostab kokku ja ühendab siinsed naftaterminalid ja kui riik viib Pronkssõduri Tallinna kesklinnast ära, siis suunab transiidivood Eestist mööda.
Tulemus: Filatov kodakondsust ei saanud, sest toetas Kapo väitel riigivaenulikku filmi "Eesti ajaloo ristteel".
Pronkssõdur viidi minema ja transiit kuivaski kokku, kuid pihta said hoopis Filatovi enda ärid ning ta pidi terminalid müüki panema. Nüüd hakkavad õlipütte ühendama hollandlased.
Uppumised tsemendi ja tuha sisse
4. juunil 2007 sai Jõgevamaal surma AS Valmeco 22aastane töömees Aivo, kelle tema tööandja oli saatnud tsemenditünni, et rookida sealt välja sinna jäänud tsemendijääke. Noormees - keda väidetavasti polnud töö olemuse ja ohtude suhtes instrueeritud - lämbus tsemendis. Jaanuaris 2007 kirjutas Ekspress analoogsest juhtumist Naantalis, kus praktilised Soome ettevõtjad olid saatnud kaks eestlast piisavate päästevahenditeta Fortumi hiigasliku tuhamahuti seintele paakunud jääke lahti ajama. Vanem töömeestest, kahe lapse isa, hukkus tekkinud varingus. Sügisel karistas Soome kohus firma Finn Ash-Power OY juhti Matti Pessit rahatrahviga ja määras väikese hüvitise Naantalis hukkunud töömehe lesele. Menetlus Valmeco juhtumis alles käib.
Onu Ernie miljonid
Suurettevõtja Ernesto Preatonile oli lõppev aasta vastuoluline.
Esiteks võib teda nimetada luuseriks, sest Harju Maakohtu kohtunik Eha Popova tegi oktoobris otsuse aastaid kodanik Preatonit vintsutanud maksuprotsessis. Ärimees ja tema kaks kaaslast peavad maksma Eesti riigi tuludesse kokku 25 miljonit krooni.
Teisalt on Preatoni selge võidumees. Lõviosa süüdistustest kukkus ära. Ja kui veel mõne aasta eest oli õhus võimalus, et riik jätab mehe rahule 100 miljoni krooni eest, siis nüüd piisas neli korda väiksemast summast.
Preatoni kriminaalasi algatati juulis 2001 "kirjutavas pressis avaldatud andmete põhjal".
Rannu kobarsuitsiid
Viiesaja elanikuga Rannu alevikku Tartumaal vapustas kohalike noormeeste enesetappude laine. Pooleteise aasta jooksul vabasurma läinud neljale noorukile ei ole - jumal tänatud - lisa tulnud. Aga kohalikud noored on avastanud julma meetodi, kuidas oma vanemaid šantažeerida: kui ma seda või toda ei saa, siis teen samamoodi!
Enesetappude laine on väga ebaharilik nähtus. Eestis ei teata teist sama suure ohvrite arvuga kobarenesetappu. Kuigi Eestis on suitsiidide arv viimastel aastatel poole võrra kahanenud, tegi selline tragöödia psühholoogid ja sotsiaaltöötajad valvsaks. Sotsiaalministeerium leidis suve lõpust taas võimaluse palgata vaimse tervise spetsialisti, kes käis ka Rannus asja uurimas ja koolitusi pakkumas. Vallas aga oli vahepeal otsustatud, et mida vähem asjast juttu, seda parem. EE-le kevadel räägitud täiendavate psühholoogiatundide plaanist on samuti loobutud. Aga, Rannu, vaikimine ei ole iga kord kuld!
Subutexi-kraanid kinni
"Pealtnägija" ja Ekspress paljastasid märtsis, et Tallinna-Helsingi vahet reisib paarsada endist ja praegust Soome narkomaani, kes veavad siinsete psühhiaatrite retseptide alusel Eestist välja kümnete miljonite eest tugevaid rahusteid ja uimasteid. Paljude meelest oli see süsteemne narkoäri, mis püsis tänu mõnele arstilitsentsiga retseptidiilerile.
Novembris kurtsid Soome narkomaanide emade toetusrühma liikmed, et kui heroiini asendusravis kasutatava Subutexi välja kirjutamine ka Eestis lõpetatakse, hakkavad nende lapsed taas suure tõenäosusega ohtlikke narkootikume kasutama. Nii või naa pole pärast Eesti liitumist Schengeni konventsiooniga võõrriigi kodanikel pärast aastavahetust enam õigust siit ravimitega välja reisida ilma oma riigi ravimiameti tunnistuseta. Väidetavasti kaaluvad mõned Soome uimastisõltlased seetõttu Eestisse kolimist.
Noored vene aktivistid
Augustis rääkisid Moskva-meelse noorteühenduse Naši kohalikud juhid Ekspressis, kuidas Venemaal tuleb toetada Putinit, aga Eestis Savisaart ja Keskerakonda. Ekspress imestas, et kui liikumisel on Eestis 25 liiget, siis miks tulevad endisele pronksmehe asukohale valvet pidama našistid Venemaalt.
Nüüdseks ongi kohalik Naši aktivist Roman Jelfimov katsetanud, kas politsei viib ka tema Tõnismäelt minema nagu Moskva rongilt tulnud mõttekaaslased.
Viis küll.
Naši kohalikku juhti Mark Sirõkit ootab aga tuleva aasta algul kohus. Teda ja veel kolme inimest süüdistatakse aprillimässu korraldamises.
Küberkurjategija Kostapi karistus jäi jõusse
Välispressis omal ajal maailma edukaima netipetturite ja identiteedivaraste jõugu liikmeks ristitud Eestist pärit paljutõotav judoka Aleksei Kostap, kelle juhtumi jahmatavaid üksikasju Ekspress kevadel avas, istub endiselt Inglismaal türmis. Mitte ainult ei jätnud apellatsioonikohus tema viie aasta pikkust karistust jõusse, vaid suvel mõisteti temalt välja veel ligi 830 000 krooni. Tagantjärele selgus, et muu hulgas kasutasid netipetised raha "vasakule" toimetamiseks surnult sündinud laste isikuandmeid.
Komsomolide sõnavabadus
Riigikogu liige Igor Gräzin teatas mais, et riigiteenistujad ei tohi peaminister Andrus Ansipit kritiseerida. Gräzin pidas silmas kaitseuuringute keskuse vanemteadurit Juhan Kivirähki, kes nõudis pärast pronksiööd Ansipi tagasiastumist. Detsembris andis Ajalehtede Liit Kivirähkile pressisõbra tiitli ja kuulutas Ansipi pressivaenlaseks. Mõlemad mehed kuulusid 1976. aastal Tartu Ülikooli komsomolikomiteesse. Ka Gräzin oli siis alma mater'is tähtis komsomolitegelane.
Võimalik riigisaladuse varas redutab Lätis
Augustis paljastas Ekspress esimesena, et "pimedaks" peetud riigisaladuse kadumise loos paistab tunneli lõpus valgus. Nimelt soovis politsei küsitleda üht Läti proff-varast seoses ekskaitseminister Margus Hansoni riigisaladusega portfelli loo ja paarikümne muu sissemurdmisega Eestis. Eriasjade prokurör Küllike Kask teatas novembri algul, et õigusabipalve Läti vanglas viibiva varga üle kuulamiseks seoses tema Eesti pattudega on naaberriigile esitatud.
Narkokullerite laine
Kümnete narkoveoga vahele jäänud Eesti noorte vahistamine Ladina-Ameerika eri riikides rikkus tänavu ära Eesti Argentina aukonsuli Peet Pullisaare rahuliku elu - aina uutest ja uutest vahelejäämistest nördinud väliseesti vanahärra lahkus lõpuks tülikaks muutunud ametipostilt. Aasta lõpule läheb Eesti vastu tervelt 48 välismaal kinni istuva narkokulleriga, kellest kuus loevad vabanemiseni jäänud aastaid Argentinas ning 14 üritab hinge sees hoida Venezuela prussakatest kubisevates türmides (veel on Eestil üks narkovang Trinidadis, neli Ecuadoris, üks Uruguays, üks Boliivias, üks Tadžikistanis, üks Venemaal, viis Hispaanias, kolm Portugalis, kolm Saksamaal, kaks Soomes, üks Prantsusmaal, üks Suurbritannias, üks Rootsis, üks Jaapanis, üks Lätis ja üks Leedus).
Argentina aukonsuli koht on seni täitmata.
SMS-laenukontoritega pole nalja
Lääne-Virumaa õpetajanna Anu võttis SMS-laenu ja maksis kogemata tagasi kokkulepitud summast 50 krooni vähem. Inkassofirma saatis seitse kuud hiljem talle võlanõude 14 000 kroonile.
Laenukontor lubas suuremeelselt, et patune võib "sooduskampaania korras" tagasi maksta 1550 krooni. Tarbijakaitse kinnitas Anule, et see nõue pole põhjendatud. Aga SMS-kontoritega pole nalja!
"Eks 1300 krooni oli ikka parem kui 14 000. Nemad jäid ikkagi võitjateks. Maksin ära, et asi lõpeks. Vastik oli niigi, aga mõtlesin, et maksan ära, et ei läheks veel inetumaks. Eks ma ise olin ka omajagu süüdi. Edaspidi kõnnin kauges kaares mööda, soovitan sama teistelegi - hea koht lõksulangemiseks, " ütleb Anu nüüd.
2007. aasta kevadeks oli SMS-laenudega erineval viisil petta saanud umbes kakssada inimest.
Aasta lõpuks on pettusi oluliselt vähem, inimesed on muutunud ettevaatlikumaks, finantsinspektsioon karmimaks ning politsei on kasutanud kõiki võimalusi, et petturite ja lohakate laenuandjate elu keerulisemaks muuta.
Eesti laip veetis neli kuud Hispaania külmkapis
Augusti lõpus ületasid eestlased Hispaania Päikeserannikul taas uudistekünnise, kui maffia stiilis atentaadi ohvriks langes Marbellas 38aastane Kiur Köbas. Omastel kulus ligi neli kuud, et Hispaania bürokraatiast läbi murda ja ohvri surnukeha lõunamaa morgist kätte saada. Mehe auto parklaarveks kogunes samal ajal 25 000 krooni. Köbase põrm tuhastati läinud reedel Eestis. Kinnitamata andmetel on Hispaania politseil olemas ka mõrva kahtlusalune, kes ei ole eestlane ega venelane.
Suur majalõhkumine
Ehitusärimees Mati Heinsarele jäi tema 600ruutmeetrine merevaatega Viimsi villa kitsaks. Kuna paremat krunti polnud kusagilt leida, laskis mees maja vundamendini maha lõhkuda. Uus elamu tuleb 1000ruutmeetrine, mahutades muu hulgas ärimehe Nõukogude autode kollektsiooni. Ehitustööd juba käivad.
Teletähed võitlevad tervisehädadega
Vahur Kersna ja Urmas Ott - mõlemad on Eesti telemaastiku tipud, kel tuleb üksi külmas kõrguses lippu püsti hoida. Käesoleva aasta alguses seljatas Ott raske haiguse ning sügisest flirdib taas ajakirjandusega. Vahur Kersna aga teatas telehooaja alguses ootamatult, et ei juhi sügisest enam üht läbi aegade menukaimat telesaadet. Tervis, mis teha. Pealtnägijate sõnul käib ta ringi Tanel Padari kiilaspead meenutava soenguga.
Skaudijuht peab ka tulevikus Hitleri sünnipäeva
Tuli Eestisse Soomemaalt Risto Mikael Teinonen. Arendas 90. aastatel skautlust ja Eesti-Soome kultuurisuhteid ning sai tasuks Maarjamaa Risti ja eriteenelise kodakondsuse. Nüüd on Teinonen asunud arendama natsionaalsotsialistlikku liikumist ja sai jaanuaris "tasuks" kriminaalasja: kaitsepolitsei kahtlustab meest militaristliku natsirühmituse organiseerimises. Teinonen raiub, et on korraldanud ainult Hitleri sünnipäeva, Wannsee konverentsi ning Müncheni õlleputši aastapäeva pidulikke äramärkimisi. Ja et need on puha seaduslikud üritused ja toimuvad ka edaspidi. Teinonen teatas, et kuna Kapo ametnikud seadustest lugu ei pea, siis tema "selle poliitilise repressiooni menetlustoimingutes" enam vabatahtlikult ei osale. Juhtumi asjus on üle kuulatud ligi 50 inimest. Juhtivprokurör Heili Sepa sõnul on eeluurimise lõppu oodata tuleva aasta algul.
Mida teha Savisaare Salusaarega?
27. aprillil, kui Tõnismäelt teisaldati pronkssõdur ning õhk pealinnas oli rahvuslikest pingetest paks, ostis Edgar Savisaar endale saare Venemaa külje all.
Mida Lämmijärves asuva 11hektarilise Salusaarega peale hakata, ei oska linnapea poeg Erki Savisaar täna veel öelda.
"Seal võiks arendada turismi, kuid mil moel, seda pole me veel otsustanud. Mingeid suuri ehitisi, nagu hotelle, me sinna ei plaani," ütleb ta.
Ekspress ootab lugejatelt ideid, millest Savisaared võiksid Salusaare tuleviku kujundamisel inspiratsiooni ammutada. Saatke need aadressile toivo[at]ekspress.ee.
Pedofiil ei saanud jalavõruga vabaks
Tänapäeval kasutavad ametivõimud pedofiilia ja seksuaalsadismi eest karistatud Toomas H. Liivist rääkides vormelit "Toomas H. Liivina tuntud isik". Nimelt teatas Ekspress esimesena juunis endise tähtajakirjaniku šokeerivast kavatsusest abielluda vanglas naisega, kelle alaealist poega politsei tema võimaliku ohvrina üle kuulas. Aga Liivil oli varuks veel üks üllatus - ta vahetas nime (SL Õhtulehe andmetel on ta nüüd Toomas Meos). 10. detsembril lükkas Tartu Maakohus tagasi pilastaja taotluse lasta ta vanglast välja elektroonilise jalavõruga. Uuesti võib ta ennetähtaegset vabastamist taotleda juba jaanuaris 2008.
Sõjaväeluure nuhkimine
Veebruaris paljastas Ekspress, et sõjaväeluure nuhkis ebaseaduslikult kaitseministeeriumi töötajate järele. President Ilves pidi oma võidupüha kõnes möönma, et probleem on väga tõsine. Riigiprokuratuur algatas kriminaalasja ja pani seda uurima kaitsepolitsei. Sügisel ajakirjandusse lekitatud info uurimise kalevi alla panemisest ei vasta tõele. Riigiprokurör Laura Vaik on kõik materjalid enda kätte korjanud ning tõenäoliselt jätkavad uurimist riigiprokuratuuri omad uurijad.
Vägikaikavedu Kapoga
Kaitsepolitsei keeldus näitamast Ekspressile ühe Pärnu korruptsiooniuurimise materjale ega soovinud täita andmekaitse inspektsiooni vastavat otsust. Vaidlus jõudis siseminister Jüri Pihli ja justiitsminister Rein Langini. Jõusse jäi seisukoht, et Kapo salastas toimiku ebaseaduslikult, ning Ekspress sai sellega detsembris tutvuda. Pretsedenti loov otsus tähendab, et Kapo on samasugune riigiasutus nagu iga teinegi ja allub samadele seadustele.
Sõjameedikul uus töökoht
Jaanipäeval Helmandi provintsis Afganistani sõjas raketirünnakul tabamuse saanud Eesti kaitseväelaste hulgas sai raskelt haavata ka naismeedik, 34aastane Jaune Engel. Altpoolt põlve jala kaotanud meditsiiniõde viibis kaua ravil Inglismaal Birminghamis ja läks vahetult enne jõule taastusravile Ameerika Ühendriikidesse Walter Reedi maaväe meditsiinikeskusesse, kus talle valmistatakse ka korralik jalaprotees.
Allohvitseri auastmes Jaune Engelit ootab naasmisel töökoht Rahuoperatsioonide keskuses, kus tema tööks saab missioonikute sotsiaalne ja psühholoogiline toetamine.
Krooniku langemine
Kümme aastat Kroonika peatoimetaja olnud Ingrid Tähismaa pidi aasta lõpus oma ametiga hüvasti jätma. Viimastel aastatel oli ta sirgunud säravamaks kui elu ise - olles oma ajakirjale pigem seltskonnaelu kangelane kui peatoimetaja. Kaunid kostüümid mullu sügisel saates "Tantsud tähtedega", kollane kabriolett suvel... Jõule ning aastalõppu naudib ta pere ja lastega ning uuest aastast ootavad teda "uued inimesed ja uued ideed". Kroonikat hakkab juhtima kolmest endisest punkarist koosnev triumviraat.
