Eesti Energia IPO nõuab sadu miljoneid kroone
Eesti Energia juhi Sandor Liive ja majandusminister Juhan Partsi tugevast lobist hoolimata jättis valitsus möödunud nädalal otsustamata, kas müüb elektrifirma uued aktsiad maha börsi kaudu või ostab need ise ära.
Liive ja Parts pole varjanud, et eelistavad börsile viimist, mis olla riigile soodsam.
Kuid valitsusele koostatud memorandumist selgub, et börsile minnes tuleb nõustajatele maksta 4–5 protsenti tehingu mahust. See teeb 280–350 miljonit krooni.
Kui riik otsustab ise firmasse juurde investeerida, peab ta raha hankimiseks andma välja pikaajalisi võlakirju. Nende hind oleks märgatavalt odavam, kui langetada otsus alles kevadel, mil saab selgeks, kas Eesti pääseb eurotsooni. Euro puhul oleks võlakirjade intressimäär 0,75–1 protsendipunkti võrra odavam.
Peaministri majandusnõuniku Aare Järvani sõnul vajab asi ka laiemat avalikku arutelu: “Tegemist on olulise poliitilise otsusega. See ei tohi tekitada rahvas pahameelt, mis võib investoreid hirmutada.”
Eesti Energia tuli pakilise lisakapitali vajaduse jutuga avalikkuse ette vaid kuu aega tagasi ja see on juba tekitanud omajagu segadust. Näiteks möödunud nädalal teatas president Arnold Rüütel, et pooldab elektrifirma viimist börsile. Mõni aeg hiljem andis tema sekretär välja aga teate, et president on tegelikult börsilemineku vastu.
Rahvaliidu esimees Karel Rüütli materdas börsiplaani Riigikogu kõnepuldis. Ka Keskerakond on arutanud, kuidas elektrifirma pealt poliitilist profiiti lõigata.
Börsiplaan võidaks poolehoidu näiteks siis, kui firma töötajad ja 450 000 jaeklienti saaksid osta aktsiaid soodustingimustel. Juhan Parts saigi ülesande uurida sellise rahvaaktsia loomise võimalusi.
Eesti Energia vajab rahasüsti moodsate elektrijaamade ehitamiseks, sest Euroopa Liiduga ühinedes lubas Eesti riik 70 protsenti vanadest loodust saastavatest kateldest kinni panna.
Seni sai firma investeeringuid tehes riigilt loa tõsta elektri hinda. Kuid see skeem ei tööta enam, sest elektriturg avaneb konkurentsile ning Eesti Energia ei saa loota elektri kallinemisele. Eespool mainitud memorandum nimetab “pigem tõenäoliseks” hoopis riskistsenaariumi, kus elektri hind kahaneb kümne protsendi võrra, saastekvoodid aga kallinevad.
Ajastuse küsimus
- 2010
märts – lõpeb Eesti Energia majandusaasta
mai – avaldatakse aruanne, kas Eesti sobib eurotsooni. Valitsus arutab, kas viia Eesti Energia börsile või teha ise rahasüst. Riigi võlakirjade väljaandmine võtab kuni kuus kuud.
juuni–juuli – parim aeg börsile viimiseks
juuli – Euroopa Liidu rahandusministrite otsus, kas Eesti pääseb eurotsooni
sügis – Eesti Energia vajab otsust, kuidas rahastatakse uue nn keevkihttehnoloogial elektriploki ehitust
- 2011 – algab uue ploki ehitus
- 2012 – otsus, kas ehitada uus õlitehas ja veel üks põlevkivil töötav elektriplokk. Viimast ei lähe vaja, kui Eesti otsustab ehitada oma tuumajaama.
- 2016 – Eesti Energia sulgeb vanad plokid
Allikas: Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele
