Eesti haruldused Londoni oksjonil

Kõige kallimad Eesti paberrahad võivad maksta rohkem kui 100 000 krooni.

Maailma üks kuulsamaid ja mainekamaid oksjonimajasid Spink lööb oma märtsioksjo­nil pahviks igaühe, kes kogub vanu Eesti paberrahasid. Nii rariteedi­rohket enampakkumist pole veel kunagi ­olnud. Mida kinnitab ka tõik, et paljud neist kupüüridest puuduvad isegi Eesti ­Panga kollektsioonis. Tõsi küll, ka Spinki 2007. aasta oktoobrioksjoni Eesti valik oli muljetavaldav. 26. märtsil aga tuleb selles Londoni oksjonimajas enampakkumisele koguni sadakond meie rahatähte.

Pakkumisel "kroonijuveel"
Kuigi paberrahade kogumine on müntide korjamisega võrreldes maailmas üpris kõrvaline hobi, on Eesti rahatähed palju kallimad kui mündid. Samuti on korralikku kollektsiooni kokku saada tunduvalt keerulisem - kui münte ühes erimitega on Eesti Vabariigis läbi aegade vermitud kokku ligi 100, siis paberrahasid on Allan Tohvi kataloogi andmetel üle 900 nimetuse.

Müntide seas on ainult üks tõeline haruldus, 1926. aasta 10margane, mille hind on umbes 70 000 krooni. Lisaks veel mõned 3000-5000 krooni maksvad mündid pluss uued väärismetallist mündid - enamiku ülejäänute hinnad jäävad alla 1000 krooni. Seevastu paberrahade seas on kalleid, 10 000 krooni piiri ületajaid, kümneid ja kümneid.
Spinkis tuleb müüki ka kroonijuveel, 1923. aasta 5000margane, mida ihaldab iga meie paberrahakoguja. Selle kõige kallima Eesti rahatähe arvatav hinnavahemik, mille on ­esitanud oksjonimaja, on 85 000 - 120 000 krooni. Arvatav hinnavahemik märgib seda, et neisse piiridesse tuleb ­pakkumise alghind.

Samal oksjonil on ka 5000margase proovitrükk, mille arvatav hinnavahemik on 35 000 - 45 000 krooni. Proov näeb välja täpselt samasugune kui "päris" raha, kuid seda ­kasutatakse ainult näidiseks ning see on varustatud ületrükiga "proov", augustatud vms. Tavaliselt on Eesti proovid käiberahadest oluliselt kallimad. Erand on näiteks seesama 5000margane. Põhjus on lihtne: 5000margast käiberaha on vähem säilinud, sest 1928. aasta rahareformi ajal nii suure nominaaliga rahatähte suveniiriks ei jäetud, vaid vahetati kroonideks.

Üliharuldased maksutähed
Suure koguarvu ja hinnaliste rariteetide arvukuse tõttu on väga häid Eesti paberrahade kollektsioone maailmas vähe. Paar ekstraklassi kuuluvat kogu asub USAs, näiteks Lee Gordoni oma. Aastaid tagasi loeti Eesti tippkollektsiooniks ärimees Guido Sammelselja kogu. Just temal oli parim valik Eesti Vabariigi esimesi maksevahendeid - alates 1918. aasta detsembrist välja antud Tallinna Arvekoja maksutähti.

Nüüd on see minevik, sest Sammelselg loobus mõne aasta eest kogumisest ning müüs oma kollektsiooni. "Ma olen selle teema juba unustanud," kommenteerib ta ise. Neist toona müüdud rahadest on mõned nüüd ringiga jõudnud ka Spinki kevadoksjonile.

Tallinna Arvekoja maksutähti tuleb Spinki oksjonile ligi kümme. Esimese, 50margase arvatav hinnavahemik on
35 000 - 53 000 krooni. Üliharuldased on aga maksutähtede proovid, mida oksjonil on koguni kuus erinevat. Osa puhul neist on teada vaid kaks eksemplari ning hinnavahemikki on selle vääriline, 53 000 - 85 000 krooni.

Ka Eesti järgmised paberrahad, ­riigi viieprotsendilised ­võlakohustused ning Riigikassa eri protsentidega vekslid aastatest 1919-21 on kõrges hinnas. Näiteks 1000margase ­viieprotsendilise võlakohustuse arvatav ­hinnavahemik ­Spinki oksjonil on 53 000 - 70 000 ­krooni. Riigikassa 100 000 margase veksli ­proovi hinnavahemik aga on 35 000 - 53 000 krooni.

Lisaks mainituile tuleb Spinki oksjonile veel hulk suure nominaaliga eri rahatähti ja nende proove, näiteks 500- ja 1000margaseid. Nendegi ­arvatav hinnavahemik on kõrge - 14 000 - 21 000 krooni. Jõudmine Spinki oksjonile on omamoodi tunnustus meie paberraha­dele, tegemist on ju vana ja ­väärika, juba 1666. aastal Londonis asutatud ­oksjonimajaga. Kui kõrgelt meie paberrahasid kogujate seas hinnatakse, seda näitavad aga oksjoni tulemused.

Oksjonite rekordid

Spink (London) 2007

• 5% võlakohustus 1000 marka (1919, A) - 57 000 krooni
• 5% võlakohustus 1000 marka (1919, D) - 54 000 krooni
• 5% võlakohustus 1000 marka (1919, B) - 45 000 krooni
• 5% võlakohustus 500 marka (1919, A) - 35 000 krooni
• 5000margase proovitrükk (1923) - 34 000 krooni

 

G. Haljak (Tallinn) 2008

• 5000margase proovitrükk (1923) - 32 000 krooni
• 500 marka (1921) - 16 000 krooni
• 500margase proovitrükk (1923) - 12 500 krooni
• 1000margase proovitrükk (1922) - 11 000 krooni
• 1000 marka (1922) - 8400 krooni