Mis on ala, milles Eesti on kõvem kui Rootsi või Uus-Meremaa, Lätist ja Leedust rääkimata? Asi, milles me jääme tahapoole ainult kuuest riigist, nagu Araabia Ühendemiraadid, USA ja Kanada?

Maailma Looduse Fond (WWF) avaldas hiljuti 2006. aasta "Elava planeedi" raporti. Selle kohaselt jätab Eestis elav inimene maailmas suuruselt seitsmenda ökoloogilise jalajälje.

WWF koostab sellist raportit üheksandat aastat. Eesmärk on näidata looduse seisundit ja seda, millise jälje jätab planeedile inimene oma tegevusega.

Ökoloogilist jalajälge mõõdetakse arvestuslikes pinnaühikutes - globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist sel territooriumil võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanike tekitatud saaste absorbeerimiseks.

Viimase ökoloogilise jalajälje koostamiseks kasutas WWF 2003. aasta andmeid. Maa ökoloogiline jalajälg oli 14,1 miljardit globaalset hektarit ehk 2,2 globaalset hektarit inimese kohta. Samas oli produktiivse maa varu sel aastal kokku 11,2 miljardit globaalset hektarit ehk 1,8 globaalset hektarit inimese kohta.

Arenenud riigid tarvitavad võimalikust varust kolm kuni viis korda suuremat ressurssi. Seda hoolimata säästvast looduskasutusest, mille poolest on tuntud näiteks Rootsi, Taani ja Soome. Eesti ei jää naabritest maha.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Liina Eek ütleb, et Eesti ökoloogiline jalajälg on möödunud aastaga võrreldes vähenenud, kuigi maade pingereas on Eesti ikka samal kohal.

Energia osakaal inimese ökoloogilise jalajälje kasvatamisel on aastatega pidevalt suurenenud. Ka Eesti jalajälg on nii suur eelkõige põlevkivienergeetika ja selle kasutamisel õhku paiskuva CO2 tõttu (üle poole jäljest). Eeki arvates annab meie jälge ilmselt märkimisväärse osa ka haavapuidumassi tehase kasutuselevõtt Kundas.

Eestis kasutasid mõned aastad tagasi oma keskkonnaaruande koostamisel ökoloogilise jalajälje meetodit Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Tartu trükifirma Triip. Eri organisatsioonid jätavad keskkonnale erineva jälje. Kui Triibu suurim panus olid jäätmed, siis ELF saastas kõige rohkem transporti kasutades.

Nõudlus ületab pakkumise

Inimkonna ökoloogiline jalajälg kasvas WWFi andmetel planeedi bioloogilisest suutlikkusest suuremaks 1980. aastatel. Aastal 2003 ületas nõudmine suutlikkuse veerandi võrra.

Komponentidest kasvab kõige kiiremini CO2 paiskamine atmosfääri: aastatel 1961 kuni 2003 on see suurenenud rohkem kui üheksa korda.

Majandustermineid kasutades on maailm pikka aega toiminud liigtarbimisrežiimil. Kuid ainult lühikest aega saab saaki korjata kiiremini varude taastumisest. Pikaajaliselt võivad sellisel käitumisel olla taastumisvõimesuhtes pöördumatud tagajärjed.

Eesti kuulub WWFi järgi ökoloogiliste võlglaste hulka - meie jalajälg on kuni 50 protsenti suurem meie ala bioloogilisest suutlikkusest. Seejuures on näiteks Rootsi ja Soome, aga ka Läti, kuid mitte Leedu, ökoloogilised võlausaldajad.

Kiire tegutsemine on odavam

WWF pakub ökoloogilise võlgnevuse vähendamiseks viis võimalust: rahvastiku v&aum l;hendamine; toodete ja teenuste tarbimise vähendamine inimese kohta; jalajälje intensiivsuse vähendamine ehk efektiivsem tootmine; produktiivsete alade suurendamine ja bioloogilise tootlikkuse säilitamine hektari kohta.

WWF esitab kolm stsenaariumi, millest kõige radikaalsema järgi saaks liigtarbimise peatada aastaks 2050. Odav ja lihtne see aga ei ole. Hiljuti Inglismaa rahandusministri tellimisel valminud raport hindab kliima soojenemise hinnaks maailmas 3,68 triljonit naelsterlingit, kui sellega eeloleva kümne aasta jooksul tegelema ei hakata.

Ka ELFi esindaja Toomas Trapido soovitab keskkonnamõju vähendamiseks seada kõrgeid eesmärke ja kiiresti. "Üleminek taastuvenergiale näiteks 20 aasta jooksul, nagu Rootsi on võtnud eesmärgi muutuda aastaks 2020 naftavabaks." Trapido arvates mobiliseeriks nii suur eesmärk ühiskonda selles suunas tegutsema. "Ja sellises energeetilises pöördes jaguks nii tööd, leiba kui ka ärivõimalusi tuhandetele, kui mitte kümnetele tuhandetele inimestele."

Nadi seis

Riikide ökoloogiline jalajälg inimese kohta aastal 2003 globaalsetes hektarites
KohtRiikJalajälg
1.Araabia Ühendemiraadid11,9
2.Ameerika Ühendriigid9,6
3.Soome7,6
4.Kanada7,6
5.Kuveit7,3
6.Austraalia6,6
7.Eesti6,5
8.Rootsi6,1
9.Uus-Meremaa5,9
10.Norra5,8
24.Leedu4,4
45.Läti2,6