Eesti kevadine koroonaprognoos läks kümnekordselt mööda. Kas me ei suudagi kriise õigesti ennustada?

Keegi ei näinud ette koroonakriisi. Keegi ei tabanud aastail 2008–2009 ära majanduskriisi saabumist. Kas tuleviku ennustamine ongi lootusetu üritus?

Artikkel on pärit Eesti Ekspressi järgmisel nädalal ilmuvast ärilisast Magnaat.

Tänavu kevadel esitasid Krista Fischer ja Mario Kadastik valitsusele koroonaprognoosi. Intensiivravisse sattumist ja koroonasurmasid prognoositi umbes kümme korda valesti ehk hinnati tulevikku hullemaks, kui tegelikult läks. Fischer möönab prognoosieksimust ja lisab, et eks seda tuletatakse talle ülikooliski siiani meelde. 

Koroona prognoosimine on üldse üks väga õpetlik lugu, kus endiselt pole lõplikke ja väga häid vastuseid. Märtsi keskel tegi Imperial College prognoosi, kus ennustas kolme kuu jooksul Suurbritanniale 510 000 ja USA-le 2,2 miljonit koroonasurma juhul, kui midagi ei tehta.

See oli väga mõjukas prognoos. Levis kulutulena üle maailma ning sundis Boris Johnsonit ja ­Donald Trumpi oma poliitikat muutma. Trump on üritanud valimiskampaania ajal isegi kasutada seda argumenti: „Päästsin 2,2 miljoni ameeriklase elu!“

Tagantjärele on muidugi selge, et ka Imperial College’i prognoos eksis rängalt. 

Kas ongi nii, et maailma muutvaid sündmusi täpselt ette ennustada on võimatu? Mida ütlevad need eksperdid, kelle õigesti ennustamise protsent on siiski etem kui ülejäänutel?