Maksuamet maitses Eesti õlletehastes toodetavaid long drink’e ja otsustas, et neid võib maksustada madalama määraga. Saksa toll viis samad tooted laborisse ja otsustas, et need peavad koos piiritusejookidega kuuluma kõrgemasse maksukategooriasse.

Neli aastat tagasi võeti Maksu­ameti tellimisel Eesti kõige aegade kõige kallim „lonks“. Nimelt lasi maksuamet testida A. Le Coqi ja Saku toodetavaid long drinke (ehk longeroid) ja kokteilijooke. Selle põhjal taaskinnitati need tooted madalama maksumääraga gruppi ehk rahvusvahelisse klassifikatsiooni 2206.

Võiks eeldada, et alkoholi testimine tähendab kõrgtehnoloogilist aparatuuri ja imevidinaid, mille abil jook üksipulgi „lahti võetakse“, kuid tegelikkus oli proosalisem. „Organoleptika osas aitab meid sõltumatu labor koostöös vastava ala eksperdiga,“ selgitab maksuamet. Ekspert tähendab praegusel juhul sommeljeed. Maksude osakonna peaspet­sialist Marietta Loorents täpsustab, et analüüs telliti 2015. aastal Eesti Keskkonnauuringute Keskusest, mis omakorda palkas sommeljee.

Tegu pole mingi tühise otsusega. „Testlonksu“ väärtus oli mitukümmend maksumiljonit. Kui vaadata eri maksukategooriate erinevusi, võib jämedalt arvutades öelda, et kaks Eesti suurt õlletehast on teoreetiliselt saanud viimase kuue aasta jooksul maksukingituse suurusjärgus 50 miljonit eurot. Kuidas see võimalikuks sai?

Avalehele
37 Kommentaari