Tiit Blaat
Ehituskaupluste keti Bauhof tegevjuht Jaanus Vihand paneb hobi korras Tartu ülikooli ajaloolaste ja tarkvarafirma Webmedia abiga kokku Google Earthi, Wikipedia ja arvutimängude parimad omadused. Tulemuseks on uus meelelahutuslik ja interaktiivne ajalookeskkond Histrodamus.


Tegu on testimisel oleva veebikeskkonnaga, mille eesmärk on ajaloo populariseerimine igal tasandil. Kaartide, ajatelgede, piltide, videote jm abil taasesitatakse Histrodamuses ajaloolisi sündmusi, elukäike, rahvaste rändeid ja palju muud. Praegu jutustab testkeskkond näiteks Eesti asulate tekkelugu alates ajast 9000 aastat enne Kristust, toob välja Eestile olulisemate sõdade ja lahingute tausta. Lisaks näitab Eesti kuulsamate mõrvade ajalugu, alates nelja kuninga tapmisest Jüriöö ülestõusu päevil kuni nõukogude repressioonideni. Samuti portreteeritakse president Lennart Meri elukäiku.


Vihand ütleb, et tegu on “suure tükiga” nii tehnoloogiliselt kui ka sisuliselt, mistõttu avatakse sait kõigile alles hilissuvel või sügisel. “Võib-olla suudaks Suur Google selle ühe sõrmevibutusega ära teha, ent meie peame asja kallal pusima.”


Vihand on suur ajaloofänn, kes huvitub eriti antiikajast, sõjaajaloost ja rahvaste rändest. Tema arvates räägivad paljud raamatud ajaloost häirivalt kuivalt, tõsiteaduslikult ja faktipõhiselt, mistõttu võib lugeja kaotada taustataju. Samas leiab veebist ka “seksikamaid” käsitlusi – näiteks Vene sait Pobediteli.ru, kus näidatakse arvutimängude stiilis punaarmee Teise maailmasõja võidukaid lahinguid sakslaste vastu. Histrodamuse-sarnaseid rakendusi maailmas pole.


Histrodamus kavatsetakse esialgu käivitada kolmes keeles – eesti, inglise ja vene. Tegu pole täielikult avatud platvormiga nagu Wikipedia, vaid pigem toimetuse valve all pidevalt täieneva keskkonnaga. Samas saavad kõik huvilised Histrodamusesse tulevikus teha näiteks oma kodukandi ajaloo käsitluse või täiendada olemasolevaid lugusid ajalooliste faktidega.


Sisu ja ettepanekutega hakkab tegelema Histrodamuse toimetus, mis on praegu komplekteerimisel. “Miks mitte teha Histrodamuse põhjal näiteks Euroopa Liidu ühine ajalookeskkond,” fantaseerib Vihand.