Eesti naised lähevad sõjaväkke
Õrnema soo tahe kodumaad kaitsta kasvab, Kaitseliidu noorte seas on juba tüdrukuid rohkem kui poisse. Kevadest saavad Eesti naised esimest korda võimaluse vabatahtlikult aega teenida.
Eesti ettevõtjad räägivad vajadusest tuua sisse võõrtöölisi, sest kohalikke napib. Riik paneb kinni koole, sest õpilasi on vähe.
Vähem on teada, et sama häda kimbutab ka kaitseväge. Kutsealuste hulk kahaneb kiiresti. Eesti riik võtab aega teenima 18–27 aasta vanuseid noormehi. Viis aastat tagasi oli selliseid 90 600, kuue aasta pärast on veel vaid 67 000.
Kaitseressursside Ameti (KRA) rehkendusel kukub 18aastaste poiste arv 9500 pealt 6000 peale ehk enam kui kolmandiku võrra.
Seejuures pole neistki enamik ajateenistuseks kõlblik – suuresti tervislikel põhjustel. Sõjaväelased heidavad poolavalikult nalja, et ajateenistusest võib pääseda ka mandariiniallergia pärast. Karmide nõuete tõttu ei käi sageli aega teenimas isegi spordipoisid, kes avalikkuse silmis on terved kui purikad, kuid kes on treenides või võisteldes üle elanud mõne tõsise trauma.
Kaitseväkke sobib vaid umbes 40 protsenti poistest.
Lisaks vabastatakse suur osa noormehi ajateenistusest juba esimestel kuudel.
Poiste nappus toob kaasa vajaduse praegust süsteemi muuta.
Ilmselt lihtsaim variant oleks kaitseväe kahandamine. See aga ei sobi riigile ja ühiskonnale, sest sel juhul kukuks Eesti kaitsevõime. Venemaa külje all elades pole see kõige targem mõte.
Teine võimalus oleks venitada ajateenistust praeguselt 8–11 kuult pikemaks. See võiks aga tekitada noorte seas vastuseisu – eriti nende seas, kel on juba kaelas laenud ja/või pooleli õpingud. Praegu on ajateenistusel tugev maine (vaid 5 protsenti poistest läheb sinna vastumeelselt) ning pole mõtet hüva asja ära rikkuda.
Kolmas variant on suurendada kaitseväes kutseliste sõjaväelaste osakaalu – palgaarmee loomise mõttega mängis enim üle-üle-eelmine kaitseminister Jürgen Ligi. Samas lööks see sassi Eesti kaitsekulude struktuuri. Eestil on vaja veel palju panustada sõjaväeobjektide ehitamisse ja tehnika soetamisse, selle asemel et sõduritele palka maksta.
