shutterstock, Alari Pikkorainen

Põhieesmärk pole säilitada aktsiaselts Estonian Air, vaid mugavad lennud stiilis „hommikuks Euroopasse, õhtuks koju“. Selle tagamine on isegi kogenud juristide jaoks paras peamurdmine.

“Midagi suurt teha ei saa. Ükskõik, mis teed, võib see minna vastuollu Euroopa reeglitega. Seni, kuni ettevõte pole pankrotistunud, pole ka põhjust teda nõrgestada, luues mingeid varuvariante,” leiab konkurentsiõiguse spets, eurosaadik Kaja Kallas.

“On igasuguseid variante. Ei maksa nii morbiidses meeleolus olla,” ütleb üks Estonian Airi nõukogu liige.

Kui Brüssel tunnistab kasvõi poole Estonian Airile antud 90 miljoni euro suurusest riigiabist ebaseaduslikuks, tuleb Eesti riigil see firmalt välja nõuda.

Veel samal päeval viiks Estonian Airi tegevjuht Jan Palmer kohtusse pankrotiavalduse, sest miinuses omakapitaliga ja viimasel neljal aastal 80 miljonit eurot kahjumit tootnud firma ei suudaks hiigelnõuet tasuda.

Juba mõnda aega levibki kõlakas, et Brüsselis on asi sisuliselt otsustatud. Majandusministeerium eitab seda.

Õigusekspert Carri Ginter leiab, et reeglites näpuga järge ajades on riigi rahasüstid Estonian Airi ilmselge reeglitevastane riigiabi. Brüssel võib aga teha “poliitilise” või muidu ootamatu otsuse, nagu varem airBalticu, Air Malta, Czech Airlinesi, LOTi jt lennufirmade puhul.

“AirBalticu suhtes tehti positiivne otsus. Meil on täpselt sama keiss, kui neil. Kui nad meie osas teevad negatiivse otsuse, siis on nad aidanud AirBalticut, et meid ära tappa,” leiab Palmer.

Estonian Airi kadumine tähendaks umbes aastas 30 miljoni eurost põntsu Eesti majandusele. Kui sadama kaudu tuleb “80 protsenti inimesi ja 20 protsenti raha”, lennukitega “20 protsenti inimesi ja 80 protsenti raha”.

Üks asjatundja ütleb: “Ryanair tuleb suvel Tallinnasse koort riisuma ja paneb talveks enamiku liine kinni. Suusata kasvõi Euroopasse!”

Mis juhtub Estonian Airi pankroti korral? Kuidas tagatakse lennud? Kas piletiomanikud saavad raha tagasi?

Avalehele
16 Kommentaari