Eesti tragöödia ühe kohtuloo näitel
Harju maakohus alustas esmaspäeval protsessi noore naise üle, keda süüdistatakse oma elukaaslase õe surnukspussitamises. Naine võttis omaks, et lõi teist naist noaga, kuid tema väitel juhtus rüseluse käigus ja tegelikult ta kedagi tappa ei tahtnud.
Uudistes kirjutatakse: „Traagiliste tagajärgedega tüli tekkis naiste omavaheliste pingeliste suhete tõttu."
Tegelikult hargneb selle "lihtlabase" tapmisjuhtumi telgitagustes lahti lugu, mille tunnusjoontesse kätketud tänapäeva Eesti lihtsate inimeste traagika.
Merli ja Viljar elasid Eesti väikelinnas koos juba seitsmendat aastat, millest kenaks ajaks võib pidada esimest kolme.
Viljaril oli tõve tõttu määratud sajaprotsendiline invaliidsuspension. Seetõttu töötas Merli kahel kohal. Peale haiguse pingestas nende suhteid raha, mida polnud piisavalt. Pangast võetud laenuga olid nad teinud korteris remondi. Laen vajas aga tagasimaksmist. Viljari ema teab, et nii poeg kui viimase elukaaslane külastasid kasiinosid. See ei aidanud asjade seisule kuidagi kaasa.
Merli ei tahtnud, et Viljar sõpradega väljas pidutsemas käiks, eriti veel ilma temata. Haiguse tõttu ei tohtinud mees alkoholi juua ning see valmistas Merlile südamevalu. Tegelikult Viljar jõi, suitsetas ka kanepit. Viljar teadis Merli murest, kuid ütles, et see on tema tervis ja tema mure.
Viimastel aastatel ületasid nendevahelised kisklemised normaalsuse piire.
Kui Viljar ütles Merlile, et ei suuda sellist elu enam taluda ning ähvardas tema juurest lahkuda, lubas Merli kogu Viljari pere ära tappa.
Kui naine püüdis pärast järjekordset tüli korteri rõdult alla hüpata, läks Viljar talle kätega kallale ning lõi teda. Mõnikord läks Merli Viljarile ise kallale. Kuid ka Viljar ei jäänud siis vastust võlgu.
Ühel õhtul tuli Viljar purjus peaga koju ja ajas Merlit noaga mööda trepikoda taga. Varsti tuli politsei ja viis magava mehe ära. Viljar ise ei mäleta sellest midagi, Merli aga küll.
2008. aasta 9. septembri hommikul sõidab Viljar Tallinnasse ühte tööotsa tegema. Ta lubab Merlile, et tuleb õhtuks tagasi koju. Tegemist on välitööga. Terve päev sajab vihma ning Viljar ei saa midagi tehtud. Ta helistab Merlile ja teatab, et läheb õe poole ööbima, sest pole mõtet vahepeal koju sõitmiseks bensuraha raisata. Merli nõuab kategooriliselt, et Viljar koju tuleks.
Enne või pärast kõnet avastab Merli, et nende korterist on kadunud 4000 krooni. See on raha, mille Merli võttis välja oma kontolt, et pank ei saaks laenumakset maha arvestada.
Kas enesekaitseks Viljari eest või mõnel muul põhjusel haarab Merli laualt kööginoa ja pistab käekotti. Samamoodi ei tea, kas armukadedusest või kahtluse tõttu, et Viljar tema raha Tallinnas laiaks lööb, istub Merli bussi ja sõidab Tallinnasse. Bussijaamast võtab ta takso ning põrutab Mustamäele. Seal elab Viljari õde Lii.
Kella poole üheksa paiku õhtul seisab Merli Lii maja välisukse taga ja helistab. Viljar ja Lii keelduvad teda sisse laskmast. Kortermaja uksenumbreid umbropsu muljudes loodab Merli, et keegi selle elanikest talle ukse avab. Vahepeal ajab Lii oma kolmanda korruse korteris jopet selga ja ütleb Viljarile, et läheb paneb Merli paika. Viljar jääb tuppa Lii last hoidma.
Mõne minuti pärast toimub õues kaklus. Viljar kuuleb väljast kisa ja karjumist. Kui ta alla jõuab, lamab Lii verisena ukse ees. Tema keha juurde on juba tormanud kaks meesterahvast. 10 minuti pärast helistab Viljarile Merli. Küsib, kus ta on. Viljar käratab Merlile, et viimane tappis ta õe ära ning vajutab telefoni kinni. Varsti on maja ees juba kiirabi ja politsei.
Politseibussi kabiinis istub Merli. Kui Merli kuulis Viljari käest, et Lii sai raskelt haavata, kutsus ta endale ise Mustika keskuse juurde politsei.
Kohtus räägib nääpsuke noor naisterahvas, et kallale tormas talle Viljari õde, mitte vastupidi. Toimus kähmlus, mille tulemusena Lii ise tema käes oleva kööginoa endale rindkerre vajutas. Politseile räägib Merli, et hoidis kakluse hetkel noatera allapoole. Kohtunikule näitab ta aga pastakat käes hoides, et tera oli suunatud hoopis ette, kuid Merlist mööda.
Merli ütleb, et suhted Liiga olid tal normaalsed. Kui Merli öises vahetuses töötas, ajasid nad Liiga ikka internetis juttu. Põhiliselt räägiti küll Viljarist. Kuidas kogu lugu sellisesse punkti jõudis, on raske ette kujutada.
Täielikku tõde teab vaid Merli ise. Fakt on, Lii sureb noalöögist saadud kehavigastuse tagajärjel Mustamäe haiglas kell 00:35.
Kohtus loobub Viljar oma õigusest keelduda tunnistamast Merli vastu. Ta nimetab praeguseid suhteid oma endise elukaaslasega „talutavaks". Isegi praegu on Viljar tema kodus tihe külaline - naine kasvatab nende ühist väikest last.
Kohus karistas Merlit 6-aastase vangistusega.
