10.10.2008, 00:00
Eesti uusvaesed: ühe pere kinnisvarakrahh
Pank pani haamri alla abielupaari kodu, kes lubas teha väikelinnast turismiparadiisi. Lennuvälja ja tenniseväljaku arendamise asemel on neil nüüd kaelas maksevõlad ja kohtutäiturid.
Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts müüb esmaspäeval,
3. novembril oma büroos DnB NORD Panga nõudmisel suulisel
enampakkumisel 74 m2 suuruse korteri, mis asub Tallinna vanalinnas Viru
tänaval.
Eluaseme omanikud on abielupaar Ilona Josephson (33)
ja Rodney Arvid Josephson (44). Naine on Ida-Virumaalt pärit venelanna,
mees ameeriklane.
Alghind on 3,6 miljonit krooni. Hüpoteeke
lasub korteril ligi viie miljoni jagu.
Suvel korraldas teine
kohtutäitur oksjoneid perele kuulunud maatükkidele Mustvees ja
Ida-Virumaal.
Soome telekanali Nelonen naistevahetuse
šõus osalenud Josephsonid pole tüüpilised
laenulõksu sattunud luuserid, vaid midagi enamat. Nad tegutsesid aastaid
kinnisvara vallas, üürides Soome turistidele välja Tallinnas ja
Pärnus asuvaid külaliskortereid. Ka kõnealust korterit Viru
tänaval sai rentida hinnaga ligi 1900 krooni ööpäevas.
Kuni hinnad kinnisvaraturul tõusid, kasvasid
rõõmsalt ka abielupaari ambitsioonid. On nad riskialtid
ettevõtjad või aferistidest sebijad, see küsimus tekkis
alles siis, kui üleriigilisest kinnisvaramullist hakkas õhk
välja voolama ning tehingute traagelniidid kärisesid.
Tundub, et Josephsonid uskusid vähemalt äride alguses siiralt oma
õnnetähte ning panustasid lootusele, et välisinvestorite ja
-turistide huvi Eesti vastu kasvab. Selle stsenaariumi täitumise korral
oleksidki ehk nende ärid õitsenud, ent tuul pööras ja
laenujadadest koosnev kaardimajake kukkus kokku.
Suuga tegid
suure linna
Tüüpiline Eesti kinnisvaraarendaja
tegeles neil aastatel “põllumajanduse” ehk majade rajamisega
kuhugi heinamaale. Josephsonid kavatsesid aga anda oma näo tervele
linnale.
Nende sihtmärgiks sai Mustvee, unine väikelinn
Peipsi järve ääres. Nad võeti seal rõõmuga
vastu. Linn oli aastaid otsinud investorit, kes ehitaks sinnakanti kas
või esimese kaubahalli. Aga ühtki poeketti ei huvitanud vaene
kolkalinnake. Kuni kaks aastat tagasi kuulutasid päevalehed üksteise
võidu, et perekond Josephson teeb Mustveest turistide uue
meka.
Novembris 2006 kutsusid Josephsonid
linnarahva koosolekule. Nad teavitasid üldsust kavatsusest rajada
Mustveesse 300 kohaga kuuekorruseline hotell koos spaa, konverentsikeskuse ja
tenniseväljakutega, restorani, ööklubi ja
jäätisekohvikuga.
Perel oli ka sadama rajamise kava
ning Mustvee toonane linnapea Gennadi Kulkov rääkis, et Josephsonid
otsivad koguni kohta, kuhu võiks lennuvälja ehitada.
Josephsonid eeldasid, et neile eraldatakse spaa ehituseks tükk
riigimaad, kas siis rentimise või müügi kaudu. Selle
veendumuse aluseks oli hea läbisaamine linnapea Kulkoviga.
Kõige uhkem oli aga elamuehitusprogramm: Epitome lubas ehitada ranna
äärde umbes 30 maja. Osa neist pidid olema kortermajad, osa eramud.
Mis puutub rahastamisse, siis rääkis firma esindaja
Margus Metsaäär, et “Epitome esindab ennast ja
investeerimisgruppi, kes täna ei ole avalik”. Ajakirjanduses
“Mustvee imeks” ristitud ettevõte OÜ Epitome oli
40 000 krooni suuruse kapitaliga firma, mille müügitulu oli
2004. aastal vaid 600 000 krooni. Üsna kidur taust nii võimsa
arenduse jaoks.
Kinnisvara arendas hüpnoosi
asjatundja
Ehitajad lõidki
järveäärses roostikus kopa maasse... Usk rikkasse Onu Sami
asendus aga õige pea umbusuga ja praegu ei leia Mustveest naljalt
inimest, kes tahaks seda rahvusvahelist abielupaari meenu
tada. “Need on õhku rajatud asjad, me ei võtnud neid
algusest peale tõsiselt,” ütleb abilinnapea Urmas Laur.
“Nad ei ole esimesed, kes hakkavad Mustveesse spaad ehitama,”
väljendas oma skepsist kaks aastat tagasi Jõgeva maavanem Aivar
Kokk.
Ka Postimehe ajakirjanik Nils Niitra teatas
tookord, et “kui Josephsonid tõepoolest viivad Mustvee ime ellu,
siis olen valmis ära sööma mitte ainult oma vana sonimütsi,
vaid ka jope ja püksid”. Nils, su talveriided jäävad
alles!
300 korterit linnakesse, kus elab vaid 1600 inimest!?
Abielupaar koos oma nelja lapsega elas siis veel Soomes ja
pidas Lahtis keelekoolitust ja tõlketeenust pakkuvat firmat Etc
Net. Nad esitlesid seda rahvusvahelise ettevõttena, mille Tallinna
kontor pidanuks asuma World Trade Centeris. Kuid WTC Tallinna
internetileht oma rentnike seas sellist firmat ei näidanud.
Ühendriikides sündinud (kuid Soome juurtega) Rodney Josephson
tutvustas end Etc Neti internetilehel inimarengu konsultatsioonide,
treeningute, hariduse, lõõgastumise ning... hüpnoosi
asjatundjana.
Korter kümnekroonise SMSiga?
Esialgu oli kõik ilus. OÜ Epitome koduküljel seletas
Rodney Josephson pere nimel: “Me usume, et harmoonia saavutamiseks elus
peame me kõik ühise eesmärgi nimel töötama ja
ühiskonna heaks investeerima – ja eriti just lastesse.
Töö, haridus, perekond – need peavad põhinema puhastel,
eetilistel ja tervetel väärtustel ja käitumisel, ning neisse
peab panustama selleks, et ühiskond edeneks.”
Ilona
Josephson jagas Mustvee mõlema gümnaasiumi tublimatele
õpilastele stipendiume.
Samuti lubas Epitome annetada kohaliku
lasteaia remondiks üks miljon krooni. Kas on vaja lisada, et seda raha
pole lasteaed kunagi näinud?
Kõige tipuks riputasid
Josephsonid oma firma internetiküljele eriti sõgeda kuulutuse. See
lubas kõigi kümme krooni maksva SMSi saatjate vahel välja
loosida “väärt korteri kauni Peipsi järve
kaldal”.
Tulemust kontrollida ei saa ka kuskilt, sest
Josephsonidele saadetud e-kirjad tulevad tagasi, telefonid piiksuvad
lootusetult ning veebikülg peipsisands.com “on valmimisel”.
Väikelinna värk: krundid müüs linnapea
poeg
Mullu aprillis teatas Epitome, et esimese elumaja
kõik üheksa korterit on broneeritud. Ostjad olla soomlased ja
venelased. Rikkad, mõistagi. Maja pidi valmima juunis 2007.
Tänavu veebruaris tunnistas Rodney Josephson, et
siseviimistlustööd alles käivad. Ka broneeringute arv oli
nüüd kahanenud üheksalt kuueni ning 170toalise spaa maht
30–40 toani.
Venimise põhjuseks olnud muuseas
muudatused Mustvee linnavalitsuse koosseisus!
Kõige valjemalt
kiitis Josephsone linnapea Gennadi Kulkov (Rahvaliit). Kulkov on läinud
Eesti ajalukku linnajuhina, keda saatsid tema ametiajal filmilikult mahlakad
skandaalid: kord keeldus ta roolis olles joobeekspertiisist; kord sattus ta
Õhtulehe veergudele, sest abikaasa tõstis mehe
üleaisalöömise kahtluse tõttu öösel koos
kohvritega ukse taha; lõpuks aga sattus mees paariks päevaks
trellide taha, sest lasi 30 000 krooni eest ära röövida
Mustvee poliitiku Fjodor Maspanovi.
Josephsonidega sidusid linnapead
aga labased ärihuvid. Uus elurajoon Pihkva ja Aia tänaval pidi
kerkima nimelt kruntidele, mille müüs Epitomele linnapea lihane poeg
Vadim Kulkov.
Praeguseks on esimesel elamul lõpuks katus
peal, kuid rikkaid v&am
p;au
ml;lismaa korteriomanikke ei paista kuskilt. Üheksast korterist
kaheksa on küll maha müüdud, kuid see tundub varade kantimisena,
sest uus omanik on Rodney Josephsoni firma Black Water Properties.
Korterid on panditud Mezola-nimelisele pandimajafirmale.
Mõisaproua ihkas luksust
Lisaks Peipsi kandile
püüdis ettevõtlik pere oma haaret laiendada ka mujale
– Pärnusse ja Harjumaale Raasiku valda. Näiteks ostsid nad
Peningi ülimalt lagunenud mõisahoone ja neli hektarit maad ning
taas andsid kohe teada, et kavandavad sinna suurejoonelist luksuslikku
tervisekeskust. Või lukskortereid. Eks see selgub, peaasi et
luks!
Mõis, mille kunagi kinkis Peeter I oma naisele,
nägigi viimati remondimehe kätt vist Katariina ajal.
Bahai kogudus ootas seitse aastat, et jumal mõisa jaoks raha
saadaks – kuni müüs 140 000 krooni eest omandatud kompleksi 1,3
miljoni eest meie loo kangelastele. Külarahvas ahmis hinna peale
õhku, aga uus omanik oli optimistlik. Oli aasta 2007.
Näärideks, arvas Ilona Josephson, on esimesed
“jõukad turistid” sees.
“Mida halvemas
olukorras, seda kergem on remontida,” lausus Ilona
optimistlikult. Tõsi, renoveerimise olekski kergemaks teinud see,
et muinsuskaitse ei ole varemetele eriti keerukaid nõudmisi
seadnud.
2008. aasta oktoobriks ei ole seal mitte kui midagi
muutunud, varemete vahelt poevad küll mõnikord harva sisse
ostuhuvilised, kuid küsitud 3,2 miljonit peetakse praegu liiga
kalliks.
Mõisa müüv maakler ohkab raskelt:
“Park on ilus... Aga Josephsonidega on praktiliselt võimatu
koostööd teha, nad hoiavad kõrvale, vahetavad iga nädal
telefonikaarte, nad ei maksnud ka maakleritele vahendustasu.”
Pere langes ülelaenamise ohvriks
Josephsonid
tegutsesid tüüpiliste jänkidena, kes võtsid kinnisvara
väärtuse tõustes muudkui laenu juurde.
Ikka nii, et
ostutehing kirja ja kohe hüpoteek peale. Nad võtsid kõikide
oma korterite-maatükkide tagatisel raha nii palju, kui vähegi saab,
makstes uue laenuga vanu laene. Odavat raha oli pankadel mõni aasta
tagasi jalaga segada ning väljalaenamise tuhinas neid ei huvitanudki, kui
palju hüpoteeke kinnisvaradele üldse seatud on.
Alguses olid hüpoteegi seadjad soliidsed pangad: Sampo, Hansapank, DnB
NORD.
Praeguseks on need asendunud jõulisemate meetodite
poolest tuntud BIGi, Krediidikassa ja pandimajapidajatega. Josephsonide nime
kohtab üha tihedamini kohtutäiturite ametlikes teadetes ning
võlgade sissenõudmisega tegeleva agentuuri Raidman
blacklist’is.
Viru tänava
korteri saatus selgub loodetavasti novembri alguses. Majanaabrid ohkasid
kergendatult, kui nägid Josephsone möödunud nädalal
viimaseid kappe-karpe Peugeot’ mahtuniversaali kandmas.
Vodkaturistide maaletoojad
“Koloriitne
perekond,” märgivad majanaabrid. Midagi head see iseloomustus ei
sisalda.
Perega seotud kommunaaldraamadest jätkub juttu
kauemaks: kord kuseb nende hundikoer trepikotta, millist asitõendit
naaber pildistamas käib, ja seepeale süüdistab perekond
pildistajat ennast koridorinurgas asjal käimises. Lõhutud
elektrikapp ja risti üle hoovi pargitud pereauto oli aga köömes
nende kümnete räuskavate vodkaturistide kõrval, keda perekond
maale toob.
Josephsonid koos oma algkooliealiste laste ja koeraga
elasid korteris ehk vi
imase aasta, enne seda oli see nn külaliskorter, mida nad reklaamisid
soomastele mõeldud Wiro-Webis. Iga öö uued asukad,
kümnepealised seltskonnad, naabrite kirjelduste järgi klassikalised
vodkaturistid, kellest jäi trepikotta maha suitsukonisid ja
õllepurke. Aknast lendas lillepotte ja eriti vaiksed need
“külalised” ka ei olnud. Majarahvas kaebas korduvalt
politseisse, ent politseigi ei saanud korteriomanikke kätte.
Josephsonid jätsid ühistu esitatud arved pidevalt
maksmata, nii et võla vähendamise ainus võimalus oli
neil elekter välja lülitada. “Mina nende äridesse ei
usu,” põrutab korteriühistu esimees Jaano Kikas.
“Kuidas ta suudab hotelli ehitada, kui ei suuda isegi kommunaalmakseid
maksta?”
Selles loos peitub palju kibedat tõtt.
Ainuüksi viimase nädala jooksul on kohtutäiturid pannud
enampakkumisele üheksa võlgniku korterid ning ka rohkelt
maatükke. Kohtutäituritel tuleb töökas sügis.