Pekingit tabas maavärin tugevusega 3.9 palli umbes kell 14:35. Ise olin sellel ajal ühikas uudiseid lugemas ning nii kummaline kui see ka pole, ei tundnud ma absollutselt mitte midagi. Räägiti küll, et värin kestis kuni kaks minutit, kuid täielikus vaikuses ei kuulnud ega tundnud ma mitte midagi. Seevastu Pekingi idaosas jooksid inimesed kõrghoonetest masside kaupa tänavatele. Täpselt sama oli ka Shanghais, kus värin olevat kestnud kuskil 30 sekundit. Minu tuttavatest tundis maavärinat umbes üks kümnest, kuigi meedias väideti, et Pekingis oli maavärin selgelt tunda.

Mina sain maavärinast teada alles kell 6 õhtul, mil olin ühes Hiina firmas tõlketööd tegemas. Hiinlane, kellega koos olin, küsis mu käest, kas ma tean maavärinast midagi - ei teadnud. Nende kontoris oli see aga olnud üsna tuntav. Ta lisas veel, et täna õhtul on Pekingis oodata uut maavärinat ning alles selle peale ma ärkasin.

Hiljem lõin lahti Hiina uudisteagentuuri Xinhua lehe ning põhiuudis oligi Sichuanis toimunud 7.8 palline maavärin. All oli lisatud, et Hiina peaminister Wen Jiabao on juba teel maavärina piirkonda. See oli juba teine samm, mille järgi sain aru, et asi on tõsine. 14:28 toimus maavärin, 14:50 tulid esimesed uudised ning kell 18 paiku oli Wen Jiabao juba teel Sichuani keskuse Chengdu poole, mis andis aimu sündmuse tõsidusest.

Pekingis ringi liikudes oli kuulda mitmes kohas jutuajamisi maavärina teemadel. Inimesed olid elevil ning minu külastatud söögikohas tuli televiisorist ainult maavärinat kajastav info. Kui otse sündmuskohalt tuli pilte, vaatasid absoluutselt kõik televiisori poole. See oli õhtul kuskil 9 ajal ning veel selle ajani oli teatatud vaid seitsmest hukkunust.

Õhtul 10 ajal jõudsin enda arvuti juurde ning hakkasin kohe lugema Hiina uudiseid. Alguses vaatasin üleüldist olukorda tutvustavad uudisnuppe ning siis hakkasin lähemalt uurima Pekingi maavärina kohta. Nimelt enne kella 3 pärastlõunal tulid uudised mitme piirkonna maavärinast ning alguses polnud üldse selge, kust need värinad alguse said.

Kella 3 ajal tuli hiinakeelsesse Xinhuasse uudis, et Pekingit tabas 3.9 palline maavärin, mille epitsenter asus Tongzhous (Hiina eeslinn, mis asub kesklinnast kuskil 30km idas). Mitte midagi erilist rohkem ei kirjutatud. Kirjutati ka, et Sichuani maavärin toimus Pekingi omast eraldi.

Pekingi maavärinast hakkasid aga üsna kiiresti levima mingid kuulujutud, et täna õhtul - 12. mail - on Pekingis oodata järjekordset maavärinat. See oligi siis see, millest too hiinlane mulle rääkis. Ta tegelikult ka mainis mulle kohe, et inimesed lihtsalt nii räägivad ning keegi pole seda infot ametlikult kinnitanud. Kõigepealt levisid jutud, et maavärin toimub õhtul 22-24, kuid hiljem seda muudeti 17-24 peale ning tugevuseks pakuti 2-6 palli.

Õhtul ilmus aga uudislehtedele teadaanne, mis nimetas peatsest maavärinast teatava uudise kuulujutuks. Ja eile õhtul ei olnudki Pekingis maavärinat.
Kummaliseks muudab asja see, et Pekingi maavärinaameti asedirektor teatas pärastlõunal, et nemad ei ole avaldanud ühtegi uudist seoses Tongzhou maavärinaga ning nad ka ei tea kinnitada, kas see oli või ei olnud seotud Sichuani maavärinaga. Tänaseks on selge, et oli, sest 14:28 toimus maavärin Sichuani linnas Wenchuanis, 12:32 oli värinaid tunda Henanis ning 14:35 Pekingis, ning Pekingis ei asunud eraldi epitsentrit. Kõik toimus sujuvas liikumises kuni Taivanini idas ja Hainani saare ja Tai pealinn Bangkokini lõunas.

Kui epitsenter oleks asunud Pekingi külje all Tongzhous, oleks seda tulnud tõsiselt võtta, sest Pekingi lähedal Tangshanis oli 1976.aastal maailma üks ohvriterohkemaid maavärinaid, milles hukkus 230 000 inimest. Ka toona oli tugevuseks 7.8 palli, kuigi järeltõuke tugevuseks osutus samuti 7.8 palli. Sama tugevus nagu Sichuaniski ning seni pole hukkunute arv ligilähedaseltki selge. Neid võib hetkel olla ametlikult 12 000, aga kes teab, mis see lõplik arv on.

Nagu ma juba ütlesin, siis maavärinat oli tunda praktiliselt üle terve Hiina, vaid Kirde-Hiina ehk Mandžuuria kolm provintsi jäid puutumata, ning just see teebki Sichuani maavärina nii eriliseks ja kõigi rohkem tähelepanu pälvivaks sündmuseks. Eile õhtul telerit vaadates tuli kolmelt kanalilt katkematult uudised maavärinast. Ainsatki reklaami ei olnud vahepeal - mis on Hiina meedia puhul üsna haruldane. Kõik see jätkus ka täna ning terve päeva olengi telerit mängimas hoidnud ja samal ajal netis uudiseid lugenud. Infot jookseb pidevalt sisse ning seda on palju. Kõigele sellele vaatamata ei tea me senimaani - seisuga kohaliku aja järgi 13.mai öösel kell 12  - päris täpselt, mis olukorras on epitsentris asunud linnad, sest teed ja võrgud on kõik katkenud ning kuna epitsenter asus mägedes, siis viivad sinna vaid üksikud teed ja nende purunemisel ei pääse lihtsalt enam ligi.

Nüüd aga uudistest, kõigepealt tuleb ära öelda, et maavärin hinnati 12.mail kella 3 ajal pärastlõunal II kategooria raskuseks, kuid juba sama päeva õhtul muudeti see I kategooria katastroofiks. Kusjuures eile päeval uudised rääkisidki veel, et elu hakkab juba normaliseeruma jms. Tegelikkus aga oli hullem kui arvati ning üha enam jõuti sellele ka jälile.

Üle kogu riigi hukkunuid kuskil 12 200 inimest, ent see arv on kiire muutuma ja kuna epitsentris asuva Wenchuani olukord on teadmata, siis on olukord tõenäoliselt üsna traagiline.

Veel täna (13.mai) hommikul ei olnud päästjad jõudnud epitsentris asuvasse Wenchuani linna ning päris täpselt ei teatud veel kahe linna olukorda. 13.mai hommikul kell 4.43 saadi satellittelefoniga esimene ühendus Wenchuaniga ning koha pealt teatati, et 40 majadest on rusudes ning ainult umbes kolmandik majadest on jäänud kahjustamata. Võib öelda, et olukord on päris hull.

09:20 tuli uudis, et seisuga kell 7 hommikul on Wenchuanis 60 000 inimest kaotanud ühenduse välismaailmaga. Wenchuanis asuski epitsenter ning alles täna õhtu hilja jõudsid esimesed päästemeeskonnad Wenchuani linna. Uudiseid olukorrast pole veel tulnud, kuid arvata on, et need on jubedad. Hommikune ühendus saadi Wenchuaniga läbi satellittelefoni, sest kõik muud ühendused on olematud.

Kohalik parteisekretär Ren Ju ütles läbi telefikõne, et olukord Wenchuanis on äärmiselt tõsine ning lisas, et tema ees vähem kui 3km kaugusel on üks suur rusuhunnikute ala.

Wenchuani ja sellega piirnevate linnade olukorra teeb hullemaks veel see, et piirkonnas sajab vihma. 13.mai öösel oli isegi äikesevihm ning päeval oli ilm nii halb, et Wenchuanis baasis asuvad sõjaväe 4 helikopterit tõusis päästeoperatsiooniks küll õhku, kuid pidid natukese aja pärast baasi tagasi naasema, sest ilmastiku olukord oli niivõrd tõsine. Veelgi enam, vihma ja äikest lubatakse veel terveks selleks nädalaks.

Mis aga olukorda veel hulluks teeb? Järeltõuked. Nagu ma Tanghsani maavärina puhul juba märkisin, siis oli järeltõuge samuti väga tugev - 7.8 palli. Ka Sichuanis on toimumas mitmeid järeltõukeid ning 13.mai õhtuse seisuga oli neid kokku 2300, millest üle 5.0 palli esines 18 ja kolm oli üle 6.0 palli, kõrgeim neist 6.1. Kuna paljud majad on saanud tõsiseid kahjustusi, pole üldse välistatud, et ka 6.1 pallise maavärina ajal kukuvad osad majad veel kokku.

Mind paneb aga imestama, et kuidas see ala korraga nii aktiivseks muutus - 2300 järeltõuget, millest 21 on tugevamad kui 5.0 palli. Ma pole muidugi maavärinate ekspert, kuid kahtlen väga, et nii aktiivseid ja nii pikaajalisi maavärinaid just tihti esineb. Kuskilt (ma ei jõudnud seda ära salvestada, ega allikatki meelde jätta) käis läbi ka uudis, et järeltõugete aktiivsus peaks kestma kaks päeva. Seega on veel natuke alla päeva jäänud ning siis peaks maapind vähemalt tasa olema.

Hiina Rahvaministeeriumi kriisiosakonna juht Wang Zhenyao ütles Wenchuani maavärinat iseloomustades, et see on pärast Hiina Rahvavabariigi loomist Lääne-Hiina kõige tõsisem looduskatastroof ning kuna piirkond asub mägedes, siis on päästetööd rohkem kui raskendatud. Lisaks ütles Wang Zhenyao, et kaks kõige suuremat raskust Wenchuani maavärina puhul on transport ja suur rahvastikuarv piirkonnas. Esimene tähendab, et kuna teed on ära lõigatud ning ilm väga vilets, ei suudeta nii lihtsalt pääseda ligi kõige rohkem kannatada saanud abivajajateni. Suur rahvastiku arv aga tähendab, et kõiksugu tekke, vett, sööki jne esmatarbeasju on vaja suurtes kogustes.

20:51 oli aga uudis, et alates homsest hakatakse Wenchuani ja selle lähedal asuvasse Mao linna toimetama abi õhu kaudu. Chengdu piirkonna sõjaväe ooperatiivosakonna ülem Lu Chengping ütles, et peamiseks põhjuseks õhuteid kasutada on Wenchuani viivate maanteede ohtlikkus.

Mitmed katastroofipiirkonnas viibivad ajakirjanikud on öelnud ja andnud teada, et järeltõuked on pidevad ning nii mõnigi on näinud kas siis eespool või autost tagapool mägedest allaveerevaid kive. Kui aga suured sõjaväejõud mägedesse saata, on üsna suur tõenäosus, et nii mõnigi neist võib varingu alla jääda, sest elektrit pole ning kuna ilm on pilves ja tähti ega kuud ei paista, on öösel kottpime. Ohud on täitsa reaalsed. Hiina televisiooni otseintervjuud andes ütles ajakirjanik, et hetkel jälle maa väriseb. Olukord Sichuanis on päris tõsine.

Hetkel ongi sõjavägi ja muud abiväed peamiseks sihtmärgiks seadnud jõuda epitsentrisse, kuid senimaani on jõutud vaid Beichuani linna, kuhu saabuti õhtul kella 8 ajal. Just sealt ongi pärit seni kõige hullemad raportid - üle 7000 hukkunu. Kuid kuna tgeemist on esimeste abivägedega, võib hukkunute arv abitööde käigus üsna kiiresti suureneda.

13.mail umbes 8 ajal õhtul kirjutas üks Beichuani jõudnud ajakirjanik üsna masendava uudislõigu. Nimelt kilomeeter enne Beichuani linna nägi ajakirjanik enda ümber ainult rususid ning ütles, et Beichuani olukord on äärmiselt tõsine. Ta lisab, et nüüd võiks juba öelda, et Beichuani linna pole enam olemas. Ajakirjaniku teate järgi on suur osa linnast mattunud maalihke alla. Kui õige kõik see jutt on, ei oska hetkel küll öelda, sest enne Beichuani jõudmist ei tulnud ühtegi taolist sõnumit. Kui asi tõesti nii on, on olukord katastroofiliselt masendav.

Loe ka: Estid Hiinas