Eestlased kipuvad pigem välismaale kui võõramaalased siia tööle
Möödunud aasta maikuust kuni tänavu mai lõpuni vormistati Kodakondsus- ja Migratsiooniametis (KMA) 1172 tähtajalist elamisluba. Neid peavad siin palgalise töö tegemiseks taotlema nn kolmandate riikide kodanikud. Elamisluba töötamiseks antakse kehtivusega kuni kaks aastat ning pikendatakse kuni viieks aastaks korraga.
Euroopa Liidu kodanikud peavad Eestis töö tegemiseks taotlema elamisluba, kui viibivad siin kauem kui kolm kuud. Keegi ei keela neil aga ka kolme kuu jooksul siin tööd teha. Euroliidu kodanikud said töötamiseks 726 elamisluba.
Kuni kuus kuud siin töötada kavatsevad välisriikide kodanikud peavad end registreerima sõltumata sellest, kas on siin viisaga või ilma. Sääraseid hooajatöölisi käis Euroliidus oldud aasta jooksul Eestis 195.
Ka Eestis elavad “hallipassimehed” peavad siin töötamiseks taotlema tööluba, kuid nende kohta KMA-l statistika puudub.
Seni on aga märksa elavam tööjõu liikumine Eestist välja.
Välismaal töötavate eestlaste kohta on andmed kahjuks üsna puudulikud. Täpne teave on hetkel vaid Inglismaal ja Soomes töötavate eestlaste kohta.
Suurbritannia siseministeeriumi andmetel töötas Ühendkuningriikides möödunud aasta 1. maist kuni tänavu 30. märtsini 2740 Eesti kodanikku. “See arv võib tegelikult olla suurem, kuna kõik seal töötavad eestlased pole end registreerinud või võivad töötada ebaseaduslikult,” nendib Tööturuameti Euroopa töövahenduse büroo Eures juhataja ülesandeid täitev Heleri Hermanson.
Soomes oli möödunud aasta lõpu seisuga eestlastele välja antud 1692 tööluba. Lisaks on umbes teist samapalju läinud Soome tööle teenuste vaba liikumise raames n.ö renditööle.
Kui palju eestlasi tegelikult välismaal töötab, võib vaid kaudselt aimata. Möödunud aasta lõpul Tööturuameti tellitud tuhande inimese seas läbi viidud uuringu järgi oli iga kümnes eestlane valmis kohe välismaale tööle asuma. Umbes niisama palju oli ka neid, kellel oli välismaal töötamise kogemus juba olemas.
Valdav enamik välismaale tööle ihkajatest põhjendas seda sooviga teenida kõrgemat palka, väiksem osa sooviga omandada uusi kogemusi või parandada oma keeleoskust. Eelkõige ollakse valmis minema Soome, vähem Saksamaale, Rootsi või Inglismaale. Küsitluse järgi olid välismaal töötamisest enam huvitatud ehitajad, seejärel teenindustöötajad, autotransporditöölised, lihttöölised, IT-spetsialistid, lapsehoidjad ja meditsiinitöötajad. Suurem osa on valmis töötama välismaal vaid väga lühiajaliselt – kuu kuni kolm. Samas umbes iga viies oleks valmis töötama aasta või veel kauem.
Alla 10 000kroonise kuupalgaga pole keegi nõus välismaal töötama, valdav osa sinna tööle soovijatest loodab teenida kuni 20 000 krooni, viiendik aga üle 25 000 krooni.
Töö välismaal on elustiil
Tallinlane Aavo Nõmmela on juba kümme aastat töötanud Soome firma Best Hall kaarhallide paigaldamisel töödejuhatajana. Töö eeldab pidevat reisimist ja kuude kaupa välismaal ehitustandril müttamist.
Viimati tuli töödejuhataja Tšehhist, enne seda oli talvel kaks ja pool kuud Ukrainas. Vaid metallitehaste ümber kerkinud Altševski linnas pandi püsti hall koksisulatusahjude materjalide ladustamiseks.
“See on omaette elustiil. Näen selliseid kohti, mida tavaturist ei näe,” seletab Nõmmela rahulolevalt, kuigi tunnistab, et pereloomist selline elu ei võimalda. Näiteks on ta neli-viis korda käinud Siberi puurtornidel. Kord juhtis ihuüksi neli kuud jutti kuue halli püstitamist Nahhodkal, Vladivostoki lähistel.
“Euroopa riikides ostetakse ikka hall koos ülespanekuga ja tavaliselt käimegi oma pundiga. Aga Venemaa tellijad arvavad, et nad saavad odavamalt, kui võtavad ainult töödejuhataja," räägib Nõmmela. "Ütlevad, et neil pole töötajad loetud. Korraliku ehitusmehe saab seal kätte umbes tuhandekroonise kuupalgaga.”
