Eksootiliste loomade elu kipub Eestis lühikeseks jääma

Milliseid CITESi (loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon) põhimõtete rikkumisi on Eestis viimasel ajal esinenud?

Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul:

Eksootiliste loomade ostmine ja müümine ei ole ebaseaduslik, kui neil on kaasas looma päritolu tõendavad dokumendid. Neid on vaja ka siis, kui omanik on sunnitud hiljem lemmikloomast loobuma ja selle edasi müüma.

Hiljuti oli üks juhtum seotud papagoiga. Ajalehe Kuldne Börs kaudu pakuti müügiks amazonase papagoid ja müüjal ei olnud selle kohta esitada ühtki päritolu tõendavat dokumenti. Samuti ei vastanud papagoi pidamistingimused eksperdi esitatud minimaalsetele nõuetele. Siinkohal täpsustuseks, et ainult kolm liiki papagoisid – nümfkakaduu, viirpapagoi ja lembelind – ei ole kaitse all ja neid võib ilma dokumentideta osta. Ülejäänud liikide puhul on nõutavad päritolu tõendavad dokumendid.

Keskkonnainspektsioon kontrollib lemmikloomapoode ja üldjuhul nendega probleeme ei ole, enamasti on dokumendid korras. Pigem ongi probleemid seotud eraisikutega, kes on püüdnud kaitsealuseid loomi ilma päritolu tõendavate dokumentideta edasi müüa.

Inspektorid hoiavad CITESi-alase järelevalve raames silma peal ka populaarsust koguval internetikaubandusel, samuti kontrollivad regulaarselt apteeke ja turgusid.

CITESi alaste probleemidega puutub kokku veel maksu- ja tolliamet. Nemad on piiril konfiskeerinud loomanahku (leopardi, gepardi, püütoni, eri krokodillide nahku), samuti püütoninahast kingi, käekotte, kuivatatud merikilpkonna.

* * *

Milliseid eksootilisi loomi väärkoheldakse Eestis?

Kadri Võrel Eesti Loomakaitseseltsist:

Kilpkonnade minemaviskamine on kindlasti kõige sagedam. Näitena võib tuua kevadel Pärnu jõest leitud punakõrv-ilukilpkonna, kusjuures sellest jõest on neid leitud varemgi.

Sageli võetakse kilpkonn endale koju ja pannakse elama vanni alla. Selle tulemus on deformeerunud kilp ja umbes kümne aasta pärast ka väga haige loom, keda päästa pole enam tihti võimalik.

Teiste loomade puhul kahjuks väärkohtlemine avalikuks ei tule, kuna loomad on nii spetsiifiliste nõudmistega, et surevad lihtsalt kiiresti ära, enne kui omanik probleemist arugi saab.

Lindude puhul olen umbes aasta tagasi kokku puutunud juhtumiga, kus inimene ostis korteri, millega sai kaasa amazonase papagoi. Korteri uus omanik suutis linnule uue kodu leida, kuid vana omaniku käitumine pole kindlasti õige.

Lisaks on Eestis kindlasti väga suur probleem ka lemmikloomakaupluste teadmatus “eksootikute” vajaduste kohta. Loomi küll müüakse, aga ka nemad ei oska inimesele seletada, kuidas oleks  õige seda looma pidada. Lisaks peetakse loomi kauplustes valedes tingimustes ja neid sureb ka poes.

Möödunud sügisel surid mitmed roheleeguanid Lauteri tänava poes. Roheleeguane antakse viimasel ajal üldse üsna tihti ära või üritatakse täiskasvanud loomi müüa.