Ekspert: Väga vähe tõenäoline, et koroonaviirus Eestis juba kohal on. Aga tõenäosus, et ta siia jõuab, on suur

Kas koroonaviirust võib saada ka poest lahtisi tomateid ostes, kui keegi sinna peale köhinud on? Kui reaalne on, et viirus suveks lihtsalt "ära kaob"? Kas see, et viirus on juba Eestis kohal, on reaalne? Eesti Ekspress esitas kaheksa küsimust Tartu ülikooli rakendusviroloogia professorile Andres Meritsale.

Viroloog Andres Merits, uuringud näitavad, et koroonaviirushaigust COVID-19 põhjustav viirus võib säilida pinnal nakkavana kuni 9 päeva. Kas see tähendab, et poes käies võin viirust saada ka lahtistelt tomatitelt või salatitelt, kui mõni viirusekandja sinna peale köhinud on?

Seni, kuni viirus Eestis veel ringi ei liigu, on see oht väga madal.

Aga kui viirus kohale jõuab, kas siis võib ta hakata levima ka lahtiste tomatite ja puuviljade kaudu?

Võimalus on, aga see on madal, eriti kui te neid pesete. Noroviirusi saadakse ju näiteks mandariinidelt, mida mõni viirusekandja on varem puudutanud. Mandariine inimesed tihtipeale ei pese, võtavad koore ära ja söövad niisama, ja nii see viirus levib. Aga kui koroonaviirus peaks Eestisse jõudma, siis poes käies on palju suurem oht seda saada mõnelt teiselt köhivalt ostjalt või ostukäru sanga kaudu. Või mõnelt muult pinnalt – liftinupult, ukselingilt. Võimalus saada seda toiduainetelt on madal. Kui viirus mõnel pinnal seisab, siis ajas tema aktiivsus langeb.

Ostukäru käepidet on parem enne puudutamist desifintseerida?

Võib nii öelda küll.

Mis ained viiruse kätel ja pindadel tapavad?

Tavaline pesemine vee ja seebiga ning vähemalt 60-protsendilise alkoholisisaldusega desifintseerimisvahendid.

Kui tõenäoliseks peate, et koroonaviirus on Eestis juba kohal, aga seda pole veel leitud?

See, et koroonaviirus on Eestis juba kohal, on väga vähe tõenäoline. Aga tõenäosus, et ta siia jõuab, on suur. Hiinast otse ta meile ilmselt ei jõudnud, muidu oleksid esimesed juhtumid juba teada. Aga ta võib meieni jõuda nüüd ringiga.

Kolm päeva tagasi ilmunud WHO raportis väidetakse, et kaks kolmandikku koroonaviiruse juhtumitest on jäänud diagnoosimata. Kas peate seda reaalseks?

Vabalt võib nii olla. Ravitakse külmetusi, muid hädasid, enamikel juhtudel ei erine haigus tavalistest viirustest.

Kui suur on lootus, et viiruse levik õnnestub peatada?

Hiinlastel see võibolla õnnestub, eurooplased suudaksid seda ka. Aga piirkonnad, kus ta nüüd levib – Iraan, Pakistan, Bangladesh – ilmselt sellega hakkama ei saa.

Kui suureks peate tõenäosust, et suvel viirus lihtsalt „kaob” nagu oletas USA president Donald Trump?

Enamikel viirustel on hooajalisus. Ma panustaksin sellele, et seegi viirus on hooajaline. Aga ega me täpselt seda ei tea. Tegu on noore viirusega, kes on sattunud uude peremehesse, ei tea, mida seal teha, ja ongi sellepärast nii tappev.

Kuidas end kaitsta?

Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused koroonaviiruse COVID-19 puhuks:

*Peske sageli vee ja seebiga käsi või puhastage neid alkoholi sisaldava desinfitseerimisvahendiga. See tapab kätel olevad viirused.

*Hoiduge köhivatest või aevastavatest inimestest vähemalt meetri kaugusele. Köhides ja aevastades eritub õhku piisku, mis võivad sisaldada viirusi.

*Pidage kinni hügieeninõuetest. Kui te köhite või aevastate, katke suu ja nina salvräti või enda küünarnukiga. Salvrätt visake koheselt ära. Nii kaitsete end ümbritsevaid inimesi viiruste, sealhulgas gripi ja COVID-19 eest.

*Kui teil on palavik, köha ja raske hingata, otsige koheselt arstiabi ja helistage enne kohaletulekut.